25.06.2021.
Alates 2013. aastast meedikutele meeskondlikke simulatsiooniõppusi korraldanud Pelgulinna Simulatsioonikeskus viis läbi esimese simulatsioonikoolitajate baaskursuse koostöös Tartu Ülikooli simulatsioonikeskusega.
Koolitusprojekti eesmärk oli jagada oma teadmisi ja kogemusi tõenduspõhisest simulatsiooniõppest tervishoiuvaldkonnas ning luua ühisel arusaamal põhinev platvorm meeskondlike simulatsioonikoolituste korraldamiseks.
Simulatsiooniinstruktorite kahepäevasel baaskoolitusel osales Tartu Ülikooli Kliinikumist, Kaitseväe Akadeemiast, Tartu Tervishoiu Kõrgkoolist ja Lääne-Tallinna Keskhaiglast kokku 18 meditsiinivaldkonna esindajat, kelle hulgas oli nii alustavaid kui pikaajalise kogemusega koolitajaid. Baaskursuse käigus omandasid nad peamised põhimõtted ja oskused meeskondlike multidistsiplinaarsete simulatsiooniõppuste kavandamisest, läbiviimisest ja analüüsimisest.
Pelgulinna Simulatsioonikeskuse juhataja dr Liina Süvari sõnul on meeskondlik multidistsiplinaarne simulatsiooniõppus suurepärane viis oma valvemeeskonnaga turvaliselt harjutada reaalses töökeskkonnas (nn in-situ) keerulisi ja harvaesinevaid situatsioone. See aitab tõsta meedikute valmisolekut kriitilises olukorras tõhusalt tegutseda ja leida lahendusi süsteemi optimaalsemaks toimimiseks. Seejuures on oluline keskenduda meeskonnatöö põhimõtetele, põimides neid meditsiiniliste probleemide lahendamisse.
„70 protsenti meditsiinis tehtud vigadest tekib probleemidest meeskonnatöös. Seepärast keskendume kriitilisi situatsioone harjutades tehniliste oskuste kõrval ka mittetehnilistele oskustele, nagu omavaheline suhtlus, rollide jaotus jne. Mida tugevam on meeskond ja meeskonnatöö, seda enam on tagatud patsiendiohutus ja personali enda turvalisus,“ rõhutas dr Süvari regulaarsete simulatsiooniõppuste olulisust tervishoiuasutustes.
Kuigi kriitilise olukorra läbimäng on simulatsiooniõppuse oluline osa, on simulatsioonikeskuse juhataja sõnul õppeprotsessis kõige tähtsam hoopis läbimängule järgnev arutelu, kus toimub oma tegevuse analüüsimine. „Just analüüsifaasis toimub tegelik õppimine. Simulatsioonikoolitajate keeruline ülesanne on juhtida arutelu selliselt, et iga osaleja jõuaks ise avastusteni ja järeldusteni, mis läks hästi ja mida tuleks muuta,” tõi dr Süvari välja.
Koolitusel osalenud Tartu Ülikooli simulatsiooniõppe spetsialisti Riho Runneli sõnul andis läbitud baaskursus lisateadmisi simulatsiooni korrektse ettevalmistamise, läbiviimise ja tegevuse tagasisidestamise kohta. „Kursusel osalenud jäid koolitusega väga rahule ning hakkavad omandatud teadmisi kindlasti kasutama. Oli väga professionaalne koolitusmeeskond. Tulevikus plaanime kindlasti koostööd jätkata,“ ütles ta.
Tartu Tervishoiu Kõrgkooli vanemlektor Siret Läänelaid ja lektor Ave Kõrve-Noorkõiv lisasid, et koolitus juhtis nende tähelepanu sellele, kui oluline on simulatsioonides eesmärgistatud ajaplaneerimine. „Koolitus oli suurepäraselt planeeritud, arvestati osalejate erineva taustaga ja moodustati interdistsiplinaarsed meeskonnad. Koolituse suureks plussiks oli lisaks headele loengutele praktiline õpe, mille käigus saadud kogemused ja teadmised aitasid luua aluse tulevasteks simulatsioonideks,“ tõid nad välja.
Pelgulinna Simulatsioonikeskuse koolitajad on saanud rahvusvahelise väljaõppe, läbides ka edasijõudnud simulatsioonikoolitajate kursuse Taanis CAMESis (Copenhagen Academy for Medical Education and Simulation). Nad on korraldanud simulatsiooniõppusi sünnitaja ja vastsündinu kriitiliste seisundite kohta pea kõikides sünnitusabi pakkuvates haiglates üle Eesti. Alates käesolevast aastast viivad nad läbi ka simulatsiooniinstruktorite baaskoolitusi, millest Tartus toimunu oli esimene.
Pelgulinna Simulatsioonikeskus kuulub Lääne-Tallinna Keskhaigla koosseisu ja on alates 2016. aastast registreeritud õppeasutus.