31.01.2020.
Tänavu 50. tegutsemisaastat tähistav Pelgulinna sünnitusmaja annab täna Eesti Filmimuuseumis toimuval teaduskonverentsil ülevaate kliiniku mitmekülgsest tegevusest poole sajandi jooksul.
“See maja on täis rõõmu ja õnne, sest igal aastal aidatakse Pelgulinna sünnitusmajas ilmale üle 3000 lapse, st iga neljas laps Eestis sünnib just seal,” ütles abilinnapea Betina Beškina. “Sünnitusmaja töökas pere panustab usaldusväärsusele, asjatundlikkusele, eetilisusele ja hoolivusele. Toredat kollektiivi iseloomustab patsiendi- ja perekeskne lähenemine – ja seda oma igas tahus.“
Praeguseks Lääne-Tallinna Keskhaigla naistekliiniku koosseisu kuuluv sünnitusmaja avas patsientidele uksed 1970. aasta viimastel päevadel. Esimene beebi nägi Pelgulinna sünnitusmajas ilmavalgust 31. detsembril 1970 kell 08:30. Tegemist oli tüdrukuga, kel pikkust 51 cm ja kaalu 3900 grammi. Alates sünnitusmaja avamisest kuni 2019. aasta lõpuni on Pelgulinna arstid ja ämmaemandad vastu võtnud 153 209 sünnitust.
Naistekliiniku juhataja dr Piret Veerus märkis, et pool sajandit tagasi ehitatud hoone koos seal töötava personaliga täidab aga hoopis laiemat funktsiooni kui üksnes sünnitushaigla. “Meie eesmärk on seista hea Eesti naiste tervise eest kõige laiemas tähenduses. Tegeleme naise tervisega kogu elukaare jooksul, alates kõige väiksematest enneaegsetest beebidest kuni kõrges vanuses naisteni välja. Veelgi enam – meie patsientideks on ka need, kes ei ole veel sündinudki,” ütles dr Veerus.
Lääne-Tallinna Keskhaigla naistekliinikusse on oodatud naised ja pered väga erinevatel eluperioodidel. Lisaks raseduste jälgimise, sünnituste vastuvõtu ning günekoloogilise abi tegeleb haigla veel perede ja noorte nõustamise, terviseprobleemidega beebide jälgimise ja viljatusraviga. Haiglas on vastuvõtutuba erakorraliseks abiks ja seksuaalvägivalla kriisiabikeskus. Pelgulinna simulatsioonikeskuses viiakse läbi meedikutele mõeldud simulatsioonõppusi, harjutamaks sünnitaja ja vastsündinu meeskondlikku abistamist ja elustamist.