22.07.2021.
Mis ühendab õlle ja valgujookide liigtarvitamist ning kroonilisi kurgumandlipõletikke? Kõik need võivad neere pöördumatult kahjustada. Samuti võivad neerudele liiga teha ületreenimine ja uroinfektsioonid. Kõigest sellest kõneleb Lääne-Tallinna Keskhaigla nefroloogiakeskuse juhataja dr Madis Ilmoja.
Suvine aeg tähendab paljude jaoks puhkust ja lõõgastust, paraku käib sellega sageli kaasas ka tavapärasest rohkem alkoholi. Kuidas meie neerud sellele vastu peavad?
Kogenud neeruarst dr Madis Ilmoja nendib, et nii nagu kõige muuga, tuleb ka alkoholi puhul meeles pidada mõõdukuse printsiipi. Alkohol on kahjulik mitte ainult neerudele, vaid organismile tervikuna.
„Neerude aspektist on hea see, et enne neere on meil suur ja massiivne maks, mis võtab põhilise löögi enda peale. Alkoholi liigtarvitamine kahjustab nii maksa kui südant. See omakorda toob kaasa, et süda ehk pump ei jõua enam piisaval määral keerutada neerudes ringi verd, mida on vaja neerude funktsioneerimiseks, ja sealtkaudu saavadki neerud pihta,“ selgitab ta alkoholi kahjulikku mõju nefroloogi vaatevinklist.
Täiesti ohutut alkoholikogust ei ole olemas, kuid rääkida saab piiridest, mille puhul on tarvitamine seotud madala terviseriskiga. Naiste puhul on piiriks 1-2 ühikut* alkoholi päevas, mehed ei tohiks juua rohkem kui 4 ühikut, kusjuures nädalasse peab jääma vähemalt kolm alkoholivaba päeva.
Olgu tegemist kuuma suvepäevaga või mis tahes muu ajaga, on arsti soovitus eelistada joogiks vett, sest see on organismile kõige füsioloogilisem. Kui neerud töötavad hästi, võiks palaval suvepäeval ära juua 2-3 liitrit vett. Vedelikuga liialdada ei tasu, sest ka liigne veejoomine kurnab neere.
Teine äärmus: tugev pingutus ja valgujoogid
Kui alkoholi kahjulikkusest on kõik kuulnud, siis hoopis vähem on räägitud treeningujärgsete ja taastumist kiirendavate jõujookide ehk valgujookide varjuküljest – ja seda just neerude kontekstis. „Jällegi, mõistlikus koguses tarbides ei juhtu midagi halba, kuid selliste jookidega liialdamine võib kaasa tuua neerufunktsiooni häire,“ toob dr Ilmoja välja.
Probleemidest annavad märku tursed ja vähenenud uriinieritus (uriinipeetus). Tõsisemate juhtumite korral vajab inimene haiglaravi: tilguti abil taastatakse diurees, elektrolüütide tasakaal ja eemaldatakse organismist liigne vedelik.
Lisaks jõujookidele võib neerudele kahjulikuks osutuda ka väga suur füüsiline koormus. „Väga tugeva pingutuse tagajärjel võib tekkida lihaslagunemine, mille käigus tekivad omakorda ained, mis võivad neeru blokeerida,“ selgitab arst. Ta toob näiteks juhtumi oma praktikast, kus inimene oli merehädas ja pidi enda päästmiseks kõvasti pingutama, et kaldale ujuda. Pingutus päädis aga ägeda neerupuudulikkusega.
Õnneks ei ole sellised neeruprobleemid enamasti püsivad. „Kui inimene on eelnevalt olnud terve ja äge neerupuudulikkus saab ära ravitud, võib ta jätkata normaalset elu, aga loomulikult tuleb oma eluviis üle vaadata. Ägeda neerupuudulikkusega haiged kutsume aasta jooksul ambulatoorsesse kontrolli, vajadusel korduvalt. Reeglina loeme ägeda neerupuudulikkuse juhu lõppenuks ja patsiendi paranenuks üks aasta pärast selle algust,“ lisab arst.
Naistel rohkem uroinfektsioone
Oma neerude tervise suhtes tasub tähelepanelik olla ka siis, kui kimbutamas on näiliselt tühised kuseteede infektsioonid, näiteks põiepõletik. Kusjuures, naistel esineb anatoomiliste eripärade tõttu uroinfektsioone 4-5 korda rohkem kui meestel. Statistiliselt põeb iga naine oma elu jooksul läbi kaks kuseteede infektsiooni episoodi. Kui on olnud varasemaid urotrakti põletikke, siis on suurem võimalus ka järgmiste tekkeks.
Enamik juhtudel algab uroinfektsioon alumistest kuseteedest ehk kusepõiest ja ureetrast ning kulgeb mööda kusejuhasid üles neerude suunas. „Kui sinna lisandub neerupõletik, siis on tegemist juba tõsise situatsiooniga, mille tõttu võib inimene vajada ka haiglaravi,“ märgib dr Madis Ilmoja.
Sagedasemad uroinfektsioonide tekitajad on tohtri sõnul meie enda sooletrakti mikroobid, mis võivad kuseteedesse sattuda. Üks selline võib olla näiteks E. Coli ehk kolibakter, mida leidub suvisel ajal vahel ka veekogudes.
Kuid iga kokkupuude haigustekitajaga ei põhjusta ilmtingimata infektsiooni. „Kuseteede infektsioonide ärahoidmisel on väga suur roll rohke vedeliku tarbimisel. Uriini vool puhtmehaaniliselt uhab uriini puhtaks ja inimene ei teagi ega peagi teadma, et tal on olnud uriinis mingisugune mikroob. Aga kui mikroobi kontsentratsioon läheb kõrgeks või sinna lisandub muu organismi nõrgestav faktor – külmetus, eelnev suur pingutus või muu stress-situatsioon –, siis ta vallandab kuseteede infektsiooni.“
See kindlasti ei tähenda, et suvisel ajal peaks suplemisest loobuma, kinnitab nefroloog. Vastupidi – ujumine on väga hea treenimismeetod, sest see koormab kogu organismi suhteliselt ühtlaselt, parandab verevarustust ja mikrotsirkulatsiooni kõikides organites, sh neerudes. Kuid oluline on pärast ujumist märjad riided kuivade vastu vahetada ning hoiduda külmetamisest.
Jõhvikaga uroinfektsioonide vastu
Ägedast kuseteede infektsioonist annab märku valulik ja sagenenud urineerimine ning valutunne kusepõies. Kui need sümptomid kimbutavad, võiks esmalt proovida kaebusi leevendada käsimüügist saadavate preparaatidega, mis sisaldavad jõhvikaid ja D-mannoosi. Kasu võib olla ka tavalistest jõhvikatest, jõhvikamorsist ja erinevatest ravimteedest. Samuti on oluline anda kehale puhkust ja hoiduda igasugusest koormusest.
„Kõik see koos rohke vedeliku tarbimisega suudab väga tihti sellise infektsiooni ära ravida, iga kord ei pea hakkama antibiootikume võtma,“ ütleb dr Ilmoja. „Väga oluline on rohke vedeliku tarbimine – läbiloputamine on siinkohal võtmesõna. Esimesed kaks-kolm päeva võib rahulikult nende meetoditega proovida ja kui vaevused selle ajaga ei vähene, tuleks nõu pidada arstiga. Kui aga eespool nimetatud kaebustele lisandub palavik, siis oleks mõistlik ära teha uriinianalüüs, et vaadata, kas tuleb välja konkreetne haigustekitaja.“
Dr Ilmoja rõhutab, et võimalikult kohe alates uroinfektsioonile viitavate sümptomite tekkest peaksid arsti poole nõusaamiseks pöörduma ka need inimesed, kel on varasemalt kulgenud kuseteede põletik raskelt. Eesmärk on hoida ära kuseteede põletiku ülenemine neerudeni. „Kui tekib neerude põletik, siis lisandub esialgsetele kaebustele veel seljal alumiste roiete piirkonnas tugevad valud, uriinis esineb verd, tekivad valud külgedel ja kurnav palavikutõus ning inimene muutub nõrgaks,“ kirjeldab arst sümptomeid, mille puhul on vajalik kiire meditsiiniline sekkumine.
Veel üks oht neerudele – kurgumandlite põletikud
Üllatuslikult võivad neerude tervist kahjustada ka korduvad kurgumandlite põletikud ehk tonsilliidid, mis sageli kimbutavad just lapsi ja noori. Arst toob välja, et tonsilliit võib ühel hetkel tüsistuda neerukahjustusega: haigetes kurgumandlites olevad mikroobid tekitavad toksiine, mis imenduvad verre ja kahjustavad organismi teisi elundeid. Neerude puhul avaldub see kahjustus glomerulonefriidina ehk neerupäsmakeste põletikuna, mis progresseerub aastatega lõpliku neerupuudulikkuse suunas.
„Tasub meeles pidada, et niisugused kroonilised põletikukolded, mis pole likvideeritud või ravitud, koormavad neere ja võivad tekitada tõsiseid neerukahjustusi. Kui arst soovitab korduvate kurgumandlite põletike korral kurgumandlid kirurgiliselt eemaldada, siis neeruarstina kutsun üles seda soovitust järgima,“ sõnab dr Ilmoja resoluutselt.
Seega, nii uroinfektsioonide kui ka muude põletike korral on oluline ravida põletik korralikult välja, enne kui hakata end uuesti füüsiliselt koormama kas töö või treeninguga. Nii on võimalik ära hoida põletiku muutumine krooniliseks ja edasised tüsistused.
Dr Madis Ilmoja lisab veel teisegi olulise soovituse oma tervise hoidmiseks: „Kõike tuleb mõistlikult võtta. Kindlasti ei pea endale midagi täielikult ära keelama: ei sporditegemist, aktiivset eluviisi, vahel võib tarbida ka ebatervislikumaid toite ja jooke. Kõike siin elus tuleb teha mõõdukalt, ennast tunnetades ja oma piire teades.“
* 1 ühik tähendab keskmiselt 4 cl kanget või 250 ml lahjat alkoholi.
Kuula intervjuud järele Äripäeva Raadiost.