15.11.2021.
Eelmine aasta näitas selgelt, et kontaktide vähendamine, maskikandmine ja oskuslik kätehügieen on tõhusad meetmed, mille abil viirushaigustesse haigestumist vältida. Kuidas rakendada neid soovitusi töökollektiivis, et hoida inimesed tööl ja terved, rääkis Lääne-Tallinna Keskhaigla infektsioonikontrolli osakonna juhataja dr Pille Märtin.
Eestis algab hingamisteede viirushaiguste hooaeg keskmiselt septembri teises pooles. See on aeg, mil suurem puhkusteperiood on lõppenud, täiskasvanud on tagasi kontorites ning lapsed lasteaedades ja koolides – inimesed puutuvad üksteisega tihedalt kokku ja suhtlemise käigus jagatakse omavahel ka mikroobe ehk viirusi ja baktereid.
Kogenud infektsionist ja infektsioonikontrolli osakonna juhataja dr Pille Märtin ütles, et kuigi praegu on arusaadavatel põhjustel põhirõhk ja tähelepanu koondunud just COVID-19 haigusele, on siiski levimas ka mitmeid teisi hingamisteede viirushaigusi, mida tekitavad näiteks RS-viirus, adenoviirus ja rinoviirus. Ringlemas on ka soolenakkusi. „Lõunamaadelt kaasa toodud nakkusi on praegu küll tuntavalt vähem võrreldes COVID-eelse perioodiga, aga niipea kui inimesed pärast esimest koroonalainet uuesti reisimas käima hakkasid, hakkasime ka neid haigusi taas nägema,“ tõi ta välja.
Suured kollektiivid eriti ohustatud
Viirushaigused vajavad levimiseks inimesi ja seetõttu on just avatud tööruumid ja suured kollektiivid need kohad, kus viirused saavad edukalt ringelda. Mida teha, et hoida töökollektiivides ära haiguspuhanguid?
„Esmatähtis on suhtuda haigena tööl käimisesse nulltolerantsiga,“ rõhutas dr Märtin. „Enne COVIDit oli levinud suhtumine, et nohu ei ole kojujäämiseks piisav põhjus, aga nüüd on see õnneks muutunud. Nulltolerants tõbisena tööl käimise suhtes on igati tervitatav – seda vähem on kontakte ja seda väiksem on võimalus, et mikroobid suurtesse hulkadesse laiali paisatakse.“
Ta selgitas, et viiruste levikuks piisab kahest inimesest: üks, kes on tõbine, ja teine, kes võtab selle viiruse vastu. „Viiruse ülekandeteedeks on näiteks köhimine, aevastamine, sama ukselingi katsumine või näo puudutamine – kõik need tegevused, mis toimuvad inimese näo ja käeulatuse piirides,“ loetles arst. „Kui inimene teab, et tal on kodus keegi tõbine, kuid ta ise on sümptomivaba ja käib tööl, siis oleks väga mõistlik sel inimesel kasutada ennetavalt isikukaitsevahenditest näiteks maski ja pöörata oluliselt rohkem tähelepanu kätehügieenile.“
Viiruste leviku piiramiseks on abi ka sellest, kui töökohas on hea ventilatsioon ja ruumi tuulutatakse pidevalt. Kui haigestunu köhib või aevastab, aga õhk on tuulutatud, ei jää haigustekitajaid nii palju õhku ringlema ega jõua seega suurte kontsentratsioonidena teiste inimesteni.
Nakkuse levikule piir
Kuna COVID-19 on teiste hingamisteede viirushaigustega võrreldes oluliselt nakkavam ja ohtlikum, tuleks sellesse suhtuda erilise tähelepanuga. Kuid mida täpsemalt teha, kui töökollektiivis on keegi haigestunud COVID-19-sse?
Dr Pille Märtin soovitab sellisel juhul alustada n-ö detektiivitööga. „Võimalikult täpselt tuleb kindlaks teha, kes ja kellega kuskil käis, kes jõi kellega koos kohvi, istus koos suitsu- või puhkenurgas, istus koju sõites trammis kõrvuti jne. Haigestunuga kokku puutunud inimesed tuleb ära testida ja haiguse suhtes mitteimmuunsed koju karantiini saata. Kui inimesel on siiski väga vaja tööl olla, võib ta seda teha ainult juhul, kui tema test on negatiivne, ta ise on sümptomivaba ja kokkupuude haigestunuga on olnud väike. Kuid sel juhul tuleks teda haiguse suhtes kindlasti testida üle ühe-kahe päeva.“
Kuigi viirushaiguste levikut ei ole alati võimalik täielikult ära hoida, on siiski mitmed lihtsad ja universaalsed soovitused, mille abil end haigestumise eest kaitsta.
„Esiteks, õppige õigesti käsi pesema – see on kõige lihtsam meede, mida inimene saab iseenda kaitsmiseks teha,“ tõstis dr Märtin esile kätepesu olulisust. „Psühholoogid on teinud kindlaks, et inimene on võimeline 20 korda tunnis oma nägu puudutama. Katsudes pesemata kätega suud, nina või silmi, pääsevad kätele sattunud haigustekitajad lihtsa vaevaga meie organismi.“
Käsi tuleb pesta sooja veega. Kui käed on märjad, võta seepi ja tee korralikult kokku kõik käeosad: peopesad, käeseljad, sõrmed, sõrmeotsad, sõrmevahed ning randmed. Käed tuleks kuivatada tupsutades, mitte hõõrudes. Käte korralik kuivatamine on väga oluline, sest mikroorganismide hulk niisketel kätel on suurem kui kuivadel.
Infektsioonhaiguste puhul on üks tähtsamaid ennetusmeetmeid ka vaktsineerimine. Tõhusad vaktsiinid on olemas nii gripi kui COVID-19 vastu – mõlemad haigused võivad kulgeda ootamatult raskelt. Need on praegu ainsad respiratoorsed viirusinfektsioonid, mille vastu on olemas ennetav kaitsesüst. „Gripi puhul saame esimestel haiguspäevadel kasutada ka ravi, oseltamivir on endiselt kasutusel, kuid see tähendab, et peame gripi ära tundma. Respiratoorsete sümptomitega inimesi on seega oluline testida mitte ainult COVID-19, vaid ka gripi suhtes,“ täpsustas arst.
Ta lisas, et immuunsüsteemi tugevana hoidmisel on asendamatud kaaslased ka hea uni, tervislik toit ja liikumine värskes õhus. „Ei saa ütlemata jätta ka arstide lemmikmantrat: magage piisavalt, sööge tervislikult ja proovige teha päevas rohkem samme kui ainult kontoris kohvitassini ja tagasi.“
Soovitused töökollektiividele
Avatud kontoris või tootmishoones töötades on risk viiruste kiireks levikuks eriti suur. Dr Pille Märtin andis viis peamist soovitust, mida tööandja saab teha, et viiruste leviku kõrgaeg võimalikult valutult mööduks.
1. Kehtestada töökohal nulltolerants tõbiste inimeste töölkäimise suhtes. Üht kolleegi on lihtsam asendada kui hiljem asendada mitut, keda üks tõbine kollektiiviliige nakatanud on.
2. Tagada rohkelt võimalusi käte puhastamiseks – antiseptikumid, kraanikausid seepide ja kätekuivatuspaberitega.
3. Õpetada inimestele köhimise ja aevastamise etiketti ning tagada töökohal pabertaskurätikute olemasolu. Köhides ja aevastades katke nina ja suu pabertaskurätikuga, pärast kasutamist visake pabertaskurätik kohe prügikasti ning puhastage käed. Pabertaskurätiku puudumisel katke köhides või aevastades suu varrukaga.
4. Luua võimalused inimeste hajutatult olemiseks. Siin on kasu jälgimisest, millised on inimeste harjumused töökohal: kas käiakse kambakesi suitsetamas, istutakse pikalt ninapidi koos kohvi- või puhkenurgas jne.
5. Luua võimalusi puhkepausideks ja värske õhu hingamiseks. Iga töötaja võiks leida võimalusi teha liikumis- ja hingetõmbepause. Võimalusel tuulutada ruume ja minna ka tööpäeva keskel õue värsket õhku hingama.
Kuula intervjuud järele Äripäeva Raadiost.