17.11.2023. Täna, 17. novembril tähistatakse ülemaailmset enneaegse sünni päeva, mis annab vähemalt kord aastas võimaluse laiemale publikule rääkida sel olulisel teemal ning avaldada austust pisikestele vapratele, nende vanematele, õdedele-vendadele, teistele lähedastele ja kõigile toetajatele. Enneaegne sünnitus võib saada osaks kõigile emadele vanusest, rahvusest, tugevast tervisest, hoolsast jälgimisest ja rõõmsast rasedusest hoolimata. Sageli kaasnevad selle kogemusega esialgu šokk, elu pööratakse pea peale ja emotsionaalne taastumine võib võtta aastaid. Üheks toetuse avaldamise viisiks on välisvalgustuse muutmine sirelilillaks, mis on ühtlasi enneaegse sünni tunnusvärv. Ka Lääne-Tallinna Keskhaigla naistekliinik ehk Pelgulinna sünnitusmaja on täna üheks päevaks värvunud sirelilillaks. Sellega kinnitame, et hoolime ja avaldame toetust kõige pisematele, nende lähedastele ja toetajatele. Igal aastal on rahvusvaheliselt enneaegse sünni päeval ka oma juhtmõte. Selle aasta moto on “Väikse teg
16.11.2023. Sel reedel, 17. novembril tähistatakse ülemaailmselt enneaegse sünni päeva, mis on pühendatud liiga vara siia maailma sündinud lastele ja nende vanematele. Päeva mõte on teadvustada ühiskonnale neid probleeme, mida enneaegne sünd toob kaasa lapsele, perele, ühiskonnale. Eelseisva rahvusvahelise enneaegse sünni päeva puhul käisid Tallinna Prantsuse Lütseumi 12. klasside õpilased tutvumas Lääne-Tallinna Keskhaigla naistekliinikus asuva vastsündinute osakonna tööga. Osakonna ämmaemandusjuht Kadri Madar pidas noortele loengu enneaegsuse teemal, näitas õpilastele enneaegse vastsündinu simulaatorit ning beebide raviks ja jälgimiseks vajalikke seadmeid. “Kuna oleme õpetav haigla ning õppe- ja praktikabaasiks eri õppetasanditel õppijatele, siis tuli idee läheneda enneaegse sünni päevale seekord veidi teistsuguses võtmes, kui oleme seda eelnevatel aastatel teinud,” selgitas Kadri Madar. “Meie juures külas käinud noored olid väga avatud kuulama, küsisid aktiivselt küsimusi ning andsid õ
13.11.2023. Iga aasta 17. novembril tähistatakse ülemaailmset enneaegse sünni päeva, mis juhib tähelepanu liiga vara siia maailma sündinud laste ja nende vanemate muredele. Seekordse päeva juhtmõte „Väike tegu, suur mõju: nahk-naha kontakt kõigile vastsündinutele” julgustab vanemaid tugevdama sidet oma enneaegse beebiga puudutuse kaudu, eriti nahk-naha kontakti kaudu, mida nimetatakse ka känguruhoolduseks. Lääne-Tallinna Keskhaigla vastsündinute osakonna ämmaemandusjuht Kadri Madar räägib lähemalt, millega on tegemist. Mis on känguruhooldus? Känguruhooldus tähendab, et laps pannakse vanema – ükskõik kas ema või isa – palja rinna peale kaissu, nii et tekib nahk-naha kontakt. Nimetus viitab sarnasusele kängurutega, kes hoiavad oma poegi enda kõhutaskus. Ema või isa rinna vastas olles kannab beebi ainult mähkmeid ning peas on tal mütsike ja jalas sokid, et hoida teda soojas. Selline nahk-naha kontakt on eriline, sest tugevdab lapse ja vanema omavahelist sidet, k
07.11.2023. Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) nõukogu valis haigla uueks juhatuse liikmeks-ravijuhiks professor Vallo Volke, kelle viieaastane ametiaeg algab 5. detsembril 2023. Haigla nõukogu esimehe Kairi Vaheri sõnul peeti ravijuhi ametikohal oluliseks arsti eriala magistrikraadi ja varasemat valdkondlikku töökogemust, samuti kogemust kliinilise valdkonna juhtimises ning soovi olla arendustegevuste eestvedaja ja elluviija. “Prof Vallo Volke tugevuseks on tema tähelepanuväärne töö arsti ja teadlasena ning juhtimiskogemus nii Tartu Ülikoolis patofüsioloogia osakonna juhatajana, kus ta koordineeris õppe- ja teadustööd ning juhtis personali, kui ka Tartu Ülikooli Kliinikumis innovatsioonijuhina, kus ta vastutas teadus-, innovatsiooni- ja arendusprojektide eest,” põhjendas Vaher nõukogu valikut. Prof Vallo Volke on erialalt endokrinoloog ja lisaks töötamisele Tartu Ülikooli Kliinikumis endokrinoloogina ja innovatsioonijuhina on ta ka Tartu Ülikoolis endokriinfüsioloogia professor. Ühtlasi on prof Volke pikaaegne Eesti Endok
07.11.2023. Suutervis on oluline osa meie füüsilisest tervisest, sest hammaste olukord mõjutab kogu organismi tervist – katkistest hammastest alguse saanud põletikud hakkavad nõrgestama organismi vastupanuvõimet. Suukirurgiale spetsialiseerunud Lääne-Tallinna Keskhaigla hambaarst dr Vitali Stsepaniuk rääkis, millistel juhtudel võib olla vajalik hamba eemaldamine ja millised on võimalused kaotatud hamba asendamiseks. Dr Vitali Stsepaniuk, millised on kõige tavalisemad põhjused, miks on vaja inimesel hammas eemaldada, jättes esialgu kõrvale tarkusehambad? Tänapäevane hambaravi on väga kõrgel tasemel ning ravivõimalusi on palju. Hambaravi eesmärk on ennetada hammaste kaotust, kuid teatud juhtudel võib hamba eemaldamine siiski olla vältimatu. Hamba eemaldamise üheks peamiseks põhjuseks on see, et hammas on niivõrd kahjustunud, et seda ei ole enam võimalik raviga päästa. Vahel on siiski võimalik hambajuur säilitada, et sellele kroon paigaldada, kuid k
03.11.2023. Neljapäeval, 2. novembril toimus Lääne-Tallinna Keskhaigla interdistsiplinaarne konverents „Endometrioos“, kus käsitleti põhjalikult haiguse olemust, selle diagnoosimist ja ravivõimaluste tulevikusuundi. „Endometrioosi ravis on toimunud oluline paradigma muutus. Kui varem oli endometrioosi käsitluses esikohal kirurgiline ravi ehk endometrioosikollete eemaldamine laparoskoopilise operatsiooni käigus, siis nüüdne strateegia näeb ette kasutada endometrioosi ravis kirurgiat nii vähe kui võimalik. Selle asemel rakendatakse pikaajalist ja võimalikult varajast medikamentoosset ravi, mis hoiab ära haiguse progresseerumise. Igale patsiendile leitakse individuaalne raviteekond vastavalt tema vanusele, sümptomaatikale ja soovile tulevikus rasestuda,“ ütles Lääne-Tallinna Keskhaigla naistekliiniku ülemarst-juhataja dr Piret Veerus, lisades, et keerulisematel juhtudel võib siiski olla vajalik rakendada ka kirurgilist ravi. Lääne-Tallinna Keskhaigla günekoloogiaosakonna ülemarst-juhataja dr Kül
24.10.2023. Lääne-Tallinna Keskhaigla nõukogu otsustas teha haigla praegusele juhile Arkadi Popovile ettepaneku jätkata haigla juhtimist järgmisel ametiajal. Nõukogu esimehe Kairi Vaheri sõnul on Arkadi Popovi töö haigla juhatuse esimehena olnud esimesel, kolm aastat kestnud ametiajal tunnustamist väärt. „Hindame kõrgelt Arkadi Popovi senist panust haigla igapäevatöösse ja arengusse ning seda arvesse võttes otsustas nõukogu toetada tema jätkamist Lääne-Tallinna Keskhaigla juhatuse esimehe kohal järgmisel viieaastasel ametiajal,“ märkis Vaher. Vaher täpsustas, et kuna tegemist on Arkadi Popovi valimisega teiseks ametiajaks, juhindus nõukogu Tallinna Linnavalitsuse 18. mai 2022 istungi protokolli nr 23 päevakorrapunktist 32, mis ei nõua avaliku konkursi korraldamist, kui juhatuse liige soovib jätkata ka teisel ametiajal ning nõukogu otsustab jätkamise poolt. Arkadi Popovi uus ametiaeg Lääne-Tallinna Keskhaigla juhatuse esimehena algab 5. detsembril 2023 ja kestab kuni 4. detsembrini 2028.
18.10.2023. Reedel, 13. oktoobril toimunud Lääne-Tallinna Keskhaigla konverentsil „Turvaline tervishoiukeskkond – infektsioonide ennetamise praktiline vaatenurk“ andsid oma ala eksperdid õdedele, hooldustöötajatele ja teistele huvilistele praktilisi soovitusi, kuidas tagada võimalikult väikese infektsiooniriskiga keskkond patsiendile või hoolealusele. „Pandeemiavälisel ajal elades võib tunduda, et nakkushaigused ja infektsioonikontrolli temaatika ei ole justkui enam aktuaalne: kipume unustama, et meie sees ja ümber elavad silmale nähtamatud tegelased, kes võivad teha väga palju kurja ja kelle tegevusel võivad olla ka inimohvrid. Kuigi pandeemia on seljataga, ei ole need probleemid kuhugi kadunud – peame neid ennetama ja lahendama iga päev,“ rõhutas Lääne-Tallinna Keskhaigla juhatuse esimees dr Arkadi Popov infektsioonikontrolli meetmetest rääkimise tähtsust. „Mikroobid on eksisteerinud siin maailmas miljardeid aastaid enne inimesi. Seega on inimese ülesanne tulla toime selle kireva seltskonnaga, k
16.10.2023. Lääne-Tallinna Keskhaigla elustamiskoolitajad viisid üleeuroopalise südame taaskäivitamise päeva puhul Tervisekassa kollektiivi seas läbi esmaste elustamisvõtete koolituse, mille käigus õpetati, kuidas aidata inimest, kelle süda on äkksurma tõttu seiskunud. Koolitused toimusid kõigis neljas Tervisekassa kontoris – Tallinnas, Pärnus, Tartus ja Jõhvis – ning sellest sai osa kokku 128 Tervisekassa töötajat. Lääne-Tallinna Keskhaigla juhi ja kogenud erakorralise meditsiini arsti dr Arkadi Popovi sõnul aitab 16. oktoobril tähistatav südame taaskäivitamise päev juhtida tähelepanu sellele, kui oluline on südame äkksurma korral alustada elustamist. „Kui enne kiirabi tulekut elustamisvõtteid ei rakendata, on südame äkksurma korral ellujäämise võimalus väike, seega sõltub kõik just juuresoleva inimese või juhusliku mööduja kiirest ja oskuslikust tegutsemisest. Et mitte kaotada otsustaval hetkel pead ega julgust aidata, on vaja elustamisvõtted aeg-ajalt läbi harjutada – nii on suurem
29.09.2023. Menopaus on naise elus loomulik periood, mis algab keskmiselt 50. eluaasta ringis. Mitmed perimenopausiga kaasnevad muutused võivad põhjustada ebamugavust, kuid samas on see suurepärane aeg viia oma ellu sisse tervislikke harjumusi, et mõjutada positiivses suunas oma tulevasi eluaastaid, märgib Lääne-Tallinna Keskhaigla naistearst dr Annemai Märtson. Dr Annemai Märtson, mis on menopaus? Menopaus tähistab viimast munasarjade poolt kontrollitud menstruatsiooni ja seda saab hinnata tagantjärele. Kui viimasest menstruatsioonist on möödunud 12 kuud, saame öelda, et naine on menopausis. Loomulik menopausi iga on 51. eluaasta ringis ja me peame normipäraseks menstruatsioonide lõppemist pärast 45. eluaastat. Kui mõtleme sellele, et naise oodatav eluiga tõuseb – Eestis on see 2022. aasta andmetel 82 eluaastat –, siis viljakale eale järgnev eluperiood hõlmab naise elust umbes kolmandiku ehk 30-40 aastat. Seepärast ongi tähtis mitte ainult keskenduda sümptomitele, mida see eluperiood kaasa toob, vaid just