22.12.2021. Kuigi jõulu- ja aastalõpupidustused seostuvad sageli pikkade tundidega peolaua ääres, ei pea see alati nii olema. Lääne-Tallinna Keskhaigla raseduskeskuses töötav toitumisnõustaja ja -terapeut Külli Holsting andis nõu, kuidas heast-paremast mitte loobuda ning samas saata pühad mööda tervislikumalt ja mõnusa enesetundega. Millist nõu anda inimestele pühade ajaks, mis puudutab peolaua ääres liialdamist? Lõppude lõpuks oleme kõik inimesed ning üks-kaks pidusööki meile midagi suures plaanis halba ei tee – need võivad ainult põhjustada ajutisi vaevusi, näiteks kui kapsaga on liialdatud. Aga isegi selle vastu leidub “rohtu”. Esimene ja kõige lihtsam lahendus on lisada hapukapsale köömneid, sest need aitavad vähendada puhitusi. Oluline on pärast pidusööki mitte jääda diivanile istuma. Kaks pidusööki saab kenasti ära lahendatud, kui minna õue kõndima, jooksma, suusatama, et saadud energia võimalikult kiiresti kasutusse läheks ja et meile võimalikult vähe tagavarasid koguneks. Soovitus on aga pidusöökide jada mitte liiga pikaks tõmmata. Piisab ühedest pühadest, mille järel elada vahepeal täiesti normaalset elu. Seejärel võtta vastu uus aasta ning siis jälle jätkata senist tervislikku rada. See võib osutuda keeruliseks, kui on vaja külastada ämma-äia, teisi sugulasi jne. M
07.12.2021. Lääne-Tallinna Keskhaigla kolorektaalkirurgid võtsid kasutusele uudse, Eestis veel vähetuntud meetodi pärasoole fistuli ravimiseks, siirates inimese enda kõhurasva fistulikäikudesse. Niisugust operatsiooni nimetatakse allogeense rasva siirdamiseks fistulitrakti. Operatsiooni käigus kogutakse patsiendi kõhupiirkonnast rasva, millest eraldatakse kasulik materjal, mis seejärel süstitakse fistulikäigu ümbrusesse. Lääne-Tallinna Keskhaigla kolorektaalkirurg dr Jaan Kirss selgitas, et pärasoole fistul on ebanormaalne ühendus pärasoole ja pärakut ümbritseva naha vahel. „Tavaliselt tekib see sooles paiknevate limanäärmete umbumisel, mille järel tekib näärmes põletik ja mädakolle. Põletiku tulemusena tekib soole ja naha või ka tupe vahele käik ehk uuris, mis on inimese jaoks väga ebameeldiv ja allub halvasti ravile,“ lisas ta. Sageli ei ole fistuli tekkepõhjus teada, kuid soodustavateks teguriteks on näiteks Crohni tõbi, trauma (sünnitus või lõikus) ja kiiritusravi. Dr Kaur Liivak, Lääne-Tallinna Keskhaigla üldkirurgiaosakonna juhataja ja kolorektaalkirurg, ütles, et tüvirakkude siirdamist kasutatakse ainult komplitseeritud fistulite puhul, mis ei allu ravile tavameetodil. „Peamise ravimeetodina kasutame enamik juhtudel fistulotoomiat, mis tähendab fistulikäigu avamist või k
29.11.2021. Kuigi dementsust saab seostada kõrge eaga, ei ole see vananemise paratamatu osa. Mida vanemaks saame, seda tõenäolisemalt esineb probleeme mäluga, kuid iga unustamine ei ole märk dementsusest, selgitab Lääne-Tallinna Keskhaigla psühhiaatriakeskuse juhataja dr Andres Lehtmets, rääkides dementsuse olemusest ning selle mõjust inimesele endale ja tema lähedastele. „Lihtsalt öeldes on dementsus selline seisund, kus meil on hävinud või töövõimetuks muutunud ajurakud, mis vastutavad meie mälu, orienteerumise ja tunnetuse eest,“ toob dr Lehtmets välja dementsuse tekkepõhjuse. „Selle tagajärjel kaotab inimene arvestatava osa oma inimlikust palgest, sest kõik see, mis meid iga päev juhib ja mille abil me maailma tunnetame, on tugevalt häiritud.“ Kuigi dementsuse ehk ajuga seotud kahjustuse diagnoosimise ja raviga tegelevad neuroloogid, on haigusega kokkupuutepunkt olemas ka psühhiaatritel. Valdavalt puudutab see olukordi, kus dementsusega kaasnevad ärevus- ja meeleoluhäired, mis on, muuseas, vägagi sagedased. Samuti on psühhiaatri kompetents vajalik, kui dementsel inimesel tekib psühhootiline seisund, mille tõttu vajab ta ohjeldamist või teatud ravimeid. Dr Andres Lehtmets märgib, et algava dementsusega inimene võib pikka aega funktsioneerida pealtnäha täiesti normaalselt, eriti tegevustes, mis on talle rutiinsed,
15.11.2021. Eelmine aasta näitas selgelt, et kontaktide vähendamine, maskikandmine ja oskuslik kätehügieen on tõhusad meetmed, mille abil viirushaigustesse haigestumist vältida. Kuidas rakendada neid soovitusi töökollektiivis, et hoida inimesed tööl ja terved, rääkis Lääne-Tallinna Keskhaigla infektsioonikontrolli osakonna juhataja dr Pille Märtin. Eestis algab hingamisteede viirushaiguste hooaeg keskmiselt septembri teises pooles. See on aeg, mil suurem puhkusteperiood on lõppenud, täiskasvanud on tagasi kontorites ning lapsed lasteaedades ja koolides – inimesed puutuvad üksteisega tihedalt kokku ja suhtlemise käigus jagatakse omavahel ka mikroobe ehk viirusi ja baktereid. Kogenud infektsionist ja infektsioonikontrolli osakonna juhataja dr Pille Märtin ütles, et kuigi praegu on arusaadavatel põhjustel põhirõhk ja tähelepanu koondunud just COVID-19 haigusele, on siiski levimas ka mitmeid teisi hingamisteede viirushaigusi, mida tekitavad näiteks RS-viirus, adenoviirus ja rinoviirus. Ringlemas on ka soolenakkusi. „Lõunamaadelt kaasa toodud nakkusi on praegu küll tuntavalt vähem võrreldes COVID-eelse perioodiga, aga niipea kui inimesed pärast esimest koroonalainet uuesti reisimas käima hakkasid, hakkasime ka neid haigusi taas nägema,“ tõi ta välja. Suured kollektiivid eriti ohustatud Viirushaigused vajavad
29.10.2021. 2019. aastal ellu kutsutud insuldiprojekt aitab leida võimalusi, kuidas toetada insuldi läbi teinud inimest tema taastumisperioodil ja aidata tal kiiremini naasta haiglast koju. Tänasel ülemaailmsel insuldipäeval annab Lääne-Tallinna Keskhaigla insuldiprojekti juht Helin Pevkur ülevaate, kuidas on patsiendi raviteekond toetatud Lääne-Tallinna Keskhaiglas. Millises etapis on insuldi juhtprojekt Lääne-Tallinna Keskhaiglas? Oleme insuldi juhtprojekti rakendamas praktikasse. Tegevused, mida oleme projektis läbi proovinud, on nüüd muutunud meie tavapärase töö osaks.
12.10.2021. Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) koosseisu kuuluvas Pelgulinna Simulatsioonikeskuses on loodud uus koolitusharu – alustatud on endoskoopiliste protseduuride simulatsioonidega, mida viib läbi LTKH günekoloog ja simulatsioonikeskuse värske liige dr Olga Khrustaleva. Dr Khrustaleva, millega täpsemalt on tegemist? Endoskoopiliste protseduuride simulatsiooni eesmärk on treenida käelist osavust, tehnilisi oskusi ja silmade-käte koordinatsiooni. Need on hädavajalikud oskused laparoskoopiliste operatsioonide läbiviimisel, mida teeme günekoloogias palju. Tänaseks on vaidlustatud klassikaline õpipoisi-juhendaja mudel, kus resident või noor arst harjutab oma oskusi patsiendi peal, sest sellega kaasnevad suured riskid. Meie koolituste eesmärk on lasta residendil või noorel arstil harjutada nii-öelda kuivas laboris. Sellega saab ta vajaliku ettevalmistuse, et hiljem operatsioonitoas kõigepealt assisteerivas rollis ja seejärel iseseisvalt hakkama saada. Enne patsiendi juurde minemist peab residendil või arstil olema läbitud teatud tase, et teha kõige lihtsamaid laparoskoopilisi operatsioone. Järgnevalt saab koolituste abil edasi harjutada, saavutada järgmine tase ning sooritada juba keerulisemaid operatsioone. Koolituste eesmärk on seega omandada käeline osavus ja lihvida seda kogu aeg edasi. Näiteks kui valvetöös tuleb ette erakor
20.09.2021. Pikad tunnid istumist töölaua taga võivad kaasa tuua mitmeid kaebusi enesetundes. Sageli on istuva töö kontekstis räägitud luu- ja lihaskonna vaevustest, mis on tekkinud sundasendist arvuti taga. Hoopis vähem tähelepanu on saanud soolestiku tervis, kuigi ka sellele osale meie kehast ei sobi pikk istumine. „Meie soolestik tahab normaalseks funktsioneerimiseks kindlasti liikumist ja seda, et meil oleksid tugevad korsetilihased – nii kõht kui selg,“ selgitab Lääne-Tallinna Keskhaigla proktoloog dr Maksim Sergejev, kes kõneleb intervjuus lähemalt, millised on proktoloogi vaates sagedasemad kaebused ning kuidas neid ära tunda ja ennetada. Alustame anatoomiast. Kuidas sool jaguneb? Kui rääkida sooleosadest, siis proktoloogi huvitab eelkõige pärasool, aga tegeleme ka jämesoole haigustega. Sool jaguneb kaheks suureks osaks: peensooleks ja jämesooleks. Jämesool on umbes 1,2 meetri pikkune sooleosa, mille funktsioon on põhiliselt vedeliku tagasiimendumine ja väljaheite formeerumine. Üks selle osa on ka pärasool. Peensool on jämesoolest pikem, see algab kaksteistsõrmiksoolest. Peensooles toimub toitainete imendumine. Peensoole haigustega tegelevad gastroenteroloogid. Mis puudutab jämesoole uurimist, siis siin tekib vahel küsimusi, kumb spetsialist – kas gastroenteroloog või prokto
05.08.2021. Kuigi nimetus „mikroskoopiline koliit“ viitab justkui imeväikesele ehk mikroskoopilisele probleemile, on selle taga tegelikult ebameeldiv ja kurnav haigus, mis kulgeb pikaajalise vesise kõhulahtisusega. Haigusest räägib lähemalt Lääne-Tallinna Keskhaigla endoskoopiaosakonna juhataja ja gastroenteroloog dr Külliki Suurmaa. Mikroskoopiline koliit kuulub põletikuliste soolehaiguste hulka. Viimastest teatakse rohkem niisuguseid haigusi nagu haavandiline koliit, Crohni tõbi ja ärritatud soole sündroom. Kõigi nende haiguste sümptomid paljuski kattuvad, kuid mikroskoopilisel koliidil on siiski rida omadusi, mis teda teistest eristab. Mis haigusega on ikkagi tegemist? „Mikroskoopiline koliit on soolepõletik, mille tagajärjel tekib väga vesine kõhulahtisus. Kõhulahtisus on sage ja kestev – see võib esineda kuni 10 korda päevas. Inimene kaotab palju vett ja mineraalaineid, kehakaal langeb, tekib kurnatus ja väsimus. Pärasooles võib tekkida pidamatuse tunne, mis on inimese jaoks äärmiselt ebamugav,“ kirjeldab haigust gastroenteroloog dr Külliki Suurmaa. Huvitav on aga tõsiasi, et patsiendid seejuures kõhuvalu ei kaeba. Samuti ei ole neil ekstraintestinaalseid ehk sooleväliseid sümptome, nagu liiges- või peavalu. Naistel esineb rohkem Sellest, et mikroskoopiline koliit pole harv probleem, annab märku e
22.07.2021. Mis ühendab õlle ja valgujookide liigtarvitamist ning kroonilisi kurgumandlipõletikke? Kõik need võivad neere pöördumatult kahjustada. Samuti võivad neerudele liiga teha ületreenimine ja uroinfektsioonid. Kõigest sellest kõneleb Lääne-Tallinna Keskhaigla nefroloogiakeskuse juhataja dr Madis Ilmoja. Suvine aeg tähendab paljude jaoks puhkust ja lõõgastust, paraku käib sellega sageli kaasas ka tavapärasest rohkem alkoholi. Kuidas meie neerud sellele vastu peavad? Kogenud neeruarst dr Madis Ilmoja nendib, et nii nagu kõige muuga, tuleb ka alkoholi puhul meeles pidada mõõdukuse printsiipi. Alkohol on kahjulik mitte ainult neerudele, vaid organismile tervikuna. „Neerude aspektist on hea see, et enne neere on meil suur ja massiivne maks, mis võtab põhilise löögi enda peale. Alkoholi liigtarvitamine kahjustab nii maksa kui südant. See omakorda toob kaasa, et süda ehk pump ei jõua enam piisaval määral keerutada neerudes ringi verd, mida on vaja neerude funktsioneerimiseks, ja sealtkaudu saavadki neerud pihta,“ selgitab ta alkoholi kahjulikku mõju nefroloogi vaatevinklist. Täiesti ohutut alkoholikogust ei ole olemas, kuid rääkida saab piiridest, mille puhul on tarvitamine seotud madala terviseriskiga. Naiste puhul on piiriks 1-2 ühikut* alkoholi päevas, mehed ei tohiks juua rohkem kui 4 ühikut, kusjuures nädalasse pea
05.07.2021. Kuigi COVID-19 on toonud nakkushaigused väga tugevalt inimeste teadvusesse ja pakub meile pidevalt kõneainet, on nakkushaiguste maailm palju kirevam. Nakkushaigus on inimese haigus, mida põhjustavad nakatunud inimeselt, loomalt või linnult tervele vastuvõtlikule inimesele üle kanduvad haigustekitajad. Haigustekitajateks on viirused, bakterid, seened või parasiidid, selgitab Lääne-Tallinna Keskhaigla infektsionist dr Kerstin Kase. Rääkides viirustest – kui ohtlikud viirused on? Viiruseid on väga erinevaid. Mõni võib olla surmav, mõni võib olla lihtsalt tülikas ja ebameeldiv. Näiteks need viirused, mis põhjustavad inimestel köha ja nohu, võibolla ka väikest palavikku, ei ole ohtlikud. Samas, kui mõtleme rõugeviirusele, siis see põhjustas ajaloos väga paljude inimeste surma. Kuivõrd ohtlik on viirus, sõltub sellest, millise viirusega on konkreetselt tegemist. Mis on Eestis kõige ohtlikumad viirused, millega olete oma töös kokku puutunud? Viimasel ajal on peamine viirus, mis on meile tööd andnud, olnud koroonaviirus SARS-CoV-2. Selle viiruse poolt põhjustatud COVID-19 on suhteliselt tülikas haigus: mõnel võib see kulgeda päris kergesti või täiesti ilma sümptomiteta, teisel võib see olla eluohtlik ja tuua kaasa surma. SARS-CoV-2 võib lugeda ikkagi väga ohtlikuks viiruseks, se