02.08.2023. Tänavune juulikuu oli Pelgulinna sünnitusmajas erakordne, sest arstid ja ämmaemandad aitasid ilmale rekordarv kaksikuid – kuu jooksul lausa 11 paari. Sündinud kaksikute seas oli neli segapaari ning võrdselt kolm paari poisse ja kolm paari tüdrukuid. “Seni on Pelgulinna sünnitusmajas sündinud ühes kuus kõige rohkem seitse paari kaksikuid, keskmiselt jääb see arv aga igakuiselt kolme-nelja juurde,” täpsustas sünnitusosakonna vastutav ämmaemand Merit Tammela. Juulikuus nägi Pelgulinna sünnitusmajas ilmavalgust kokku 255 last, kellest 133 olid poisid ja 122 tüdrukud. Märtsikuu (259 last) järel on see käesoleval aastal seni üks sündiderohkemaid kuid. Pelgulinna sünnitusmaja soovib kõikidele peredele palju õnne ning rõõmsat kooskasvamist!
27.07.2023. Lääne-Tallinna Keskhaigla kaht haiglahoonet – Meremeeste haiglat (Paldiski mnt 68) ja nakkuskliiniku statsionaari (Paldiski mnt 66) – on nüüdsest ühendamas 120 meetri pikkune galerii, mis võimaldab patsiente transportida ja haiglatöötajatel liikuda ühest hoonest teise kiiresti, ilma õue läbimata. Seega ei vajata kahe haiglahoone vaheliseks patsientide transpordiks enam kiirabi- või haiglasõidukit. Samuti on tervishoiutöötajatel varasemast kiirem ja mugavam käia galerii kaudu patsiente konsulteerimas või viia laborisse proove. Lääne-Tallinna Keskhaigla juhatuse esimehe dr Arkadi Popovi sõnul ootas haiglapersonal galerii valmimist pikisilmi. „See ei ole kõigest kahe hoone vaheline sild, vaid haigla jaoks on see suur samm edasi, kvaliteedihüpe. Nakkuskliinikus on ravil erakorralised patsiendid, kes vajavad igapäevaselt uuringuid kõrvalhoones, kus on olemas magnet- ja kompuutertomograafid. Samuti saab galerii kaudu liikuda elustamismeeskond intensiivravist nakkuskliinikusse kõigest kahe minutiga,“ märkis ta. Hooneid ühendav galerii paikneb keskmiselt 5-6 meetri kõrgusel maapinnast. Valdavalt on ehitus- ja viimistlusmaterjalina kasutatud puitu, et välis- ja siseruum oleksid inim- ja loodussõbralikud. Kandeelementideks on teraspostid ja liimpuitfermid. Galerii katusel on katusekatte materjal, milless
02.06.2023. Alates neljapäevast, 1. juunist 2023 Lääne-Tallinna Keskhaigla raviüksustes viibivaid patsiente on teatud tingimustel võimalik taas külastada. Külastamine intensiivraviosakondades/palatites (Paldiski mnt 68), nakkuskliiniku statsionaarses keskuses (Paldiski mnt 66) ja naistekliiniku sünnieelses osakonnas (Sõle 23) on lubatud ainult raviarstiga kokkuleppel. Külastamine naistekliinikus on lubatud kokkuleppel patsiendiga. Patsiendi kohta on lubatud üks külastaja korraga külastusajal kell 16.00-18.00. Haiglas viibivate patsientide külastamine on lubatud ainult isikutel, kellel puuduvad respiratoorsed sümptomid.
22.05.2023. Sünnitusmajade Fondi ja heade annetajate abiga soetati Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) naistekliinikule 25 rasedusnädala vanust enneaegset vastsündinut imiteeriv kõrgtehnoloogiline simulaator Premature Anne. Dr Liina Süvari, LTKH lastearst-neonatoloog ja simulatsioonikoolitaja märkis, et erakordselt väikese enneaegse abistamisega puutub sünnitusmaja personal kokku harva, kuid kogemuse säilitamiseks ning efektiivseks ja kiireks abistamiseks on vaja seda tegevust regulaarselt harjutada. Soetatud simulaator võimaldab tõetruult treenida erakordselt väikese enneaegse käsitlemist esimestel eluminutitel, kus tuleb lühikese aja jooksul täita mitu elutähtsat ülesannet ja samas hoida lapse temperatuuri normväärtustes. „Hingamisteede tagamine ja kopsude avamine esimestel eluminutitel on ülioluline. Alla ühe kilogrammi kaaluva lapse puhul võib see olla sageli tõsine väljakutse, mille ebaõnnestumisel on tagajärjed kogu eluks. Samuti osutub väga väikese enneaegse patsiendi abistamisel äärmiselt tähtsaks meeskonnatöö ja see, kuidas koguda ebastabiilse väikese inimese ümber vähemalt viieliikmeline meeskond, kes saaks tegutseda optimaalselt last aidates ja üksteist toetades,“ sõnas dr Süvari. Simulaatorit kasutatakse meditsiinipersonalile suunatud meeskondlikel simulatsioonikoolitustel, mida viib läbi L
04.05.2023. Lääne-Tallinna Keskhaigla üldkirurgia- ja koloproktoloogiakeskuses on Baltikumis esimesena alustatud sakraalse neuromodulatsiooni protseduuridega soolepidamatusega patsientide raviks. Sakraalne neuromodulatsioon ehk sakraalnärvi stimulatsioon on soolepidamatusega patsiendile näidustatud juhul, kui konservatiivne ravi ei ole andnud soovitud tulemust. „Protseduuri käigus paigaldatakse patsiendile kolmanda või neljanda sakraalnärvi juure lähedusse elektrood, mis on kaks-kolm nädalat ühendatud ajutise kehavälise stimulaatoriga. Stimulaator annab elektrilise impulsi sakraalnärvile, mis aitab kontrollida pärasoolt ja soolefunktsiooni läbi muutuste ajukeskustes,“ kirjeldas ravi toimemehhanismi dr Kaur Liivak, Lääne-Tallinna Keskhaigla üldkirurgia- ja koloproktoloogiakeskuse ülemarst-juhataja, lisades, et elektriline impulss on niivõrd nõrk, et inimene ise seda ei tunne. Juhul, kui kolmenädalase prooviperioodi ajal patsiendi soolepidamatuse episoodid vähenevad vähemalt 50 protsendi võrra ning seadme väljalülitamisel tekivad sümptomid uuesti, on näidustatud sakraalnärvi püsistimulaatori paigaldamine. Püsistimulaator meenutab väljanägemiselt kardiostimulaatorit ja see paigaldatakse nahaaluskoesse tuharapiirkonda. Seadme aku kestab tavaliselt umbes viis aastat. Nüüdseks on esimestel patsientidel ajutine
14.04.2023. 2.-5. maini on Pelgulinna sünnitusmaja (Sõle 23) ees mammograafia mobiilne uuringutreiler, kuhu oodatakse rinnavähi sõeluuringule kõiki 1955., 1957., 1959., 1961., 1963., 1965., 1967., 1969., 1971. ja 1973. aastal sündinud naisi. Rinnavähi sõeluuring on tasuta. Vajalik on etteregistreerimine telefonil 627 4470. Sõeluuringu viib läbi AS Mammograaf koostöös Tervisekassaga. Vastuvõtule tulles tuleb kanda kaitsemaski. Kui Te kuulute käesoleval aastal kutsutud aastakäigu hulka, siis võite julgelt registreeruda sõeluuringule kutset ära ootamata. Head naised, hoolige oma tervisest ja kontrollige end regulaarselt!
13.04.2023. Seoses üldise epidemioloogilise olukorra paranemisega on Lääne-Tallinna Keskhaigla naistekliinikus leevenenud infektsioonikontrolli meetmed, mis puudutavad sünnitaja tugiisikut. Sünnitus Kui seni oli lubatud tulla sünnitama koos kaaslasega, kelleks on lapse ise või muu lähedane pereliige, siis nüüdsest saab lisaks täiskasvanud pereliikmele tulla sünnitajale toeks ka sünnitoetaja. Nii pereliige kui sünnitoetaja, kes sünnituse juurde lubatakse, peavad olema terved (st ilma respiratoorsete sümptomiteta). Vastuvõtuosakonnas tehakse pereliikmele ja sünnitoetajale SARS-CoV-2 antigeeni kiirtest, mille vastus peab olema negatiivne. Palume sünnitustuppa lubatud tugiisiku(te)l vahepealsel ajal sünnitusmajast mitte lahkuda (st sünnitusmajast sisse-välja käia). Tähelepanu! Endiselt testitakse SARS-CoV-2 PCR kiirtestiga kõiki sünnitajaid ja sünnieelsesse osakonda saabuvaid patsiente. Sünnitaja positiivse vastuse korral pereliiget ega sünnitoetajat haiglasse ei lubata. Sünnitusjärgne aeg Pereliikmel või lähedasel, kes on sünnitanuga koos sünnitusjärgses perepalatis, on lubatud kliinikust lühiajaliselt lahkuda ning naasta ilma täiendava testimiseta. Tähelepanu! Naistekl
10.04.2023. Lugupeetud patsiendid! Seoses Paldiski mnt 66 ja Paldiski mnt 68 vahelise galerii ehitustöödega toimuvad Lääne-Tallinna Keskhaigla territooriumil ajutised parkimis- ja liikluskorralduse muudatused, mis kestavad aprillikuu lõpuni. 1. Alates kolmapäevast, 12. aprillist kuni kuu lõpuni suletakse osaliselt autoparkla Paldiski mnt 68 (Meremeeste haigla) ja Paldiski mnt 66 (nakkuskliiniku) vahel (vt skeem). 
2. Alates reedest, 14. aprillist kuni kuu lõpuni suletakse liikluseks teelõik Meremeeste haigla territooriumil (vt skeem; piirkond tähistatud numbriga 1). Sõidukitega on võimalik liigelda roheliste nooltega markeeritud teid kasutades. 
Võimalusel palume vältida sel ajavahemikul sõitmist ja parkimist Meremeeste haigla ja nakkuskliiniku territooriumile. Palume vabandust ebamugavuste pärast! Lugupidamisega Lääne-Tallinna Keskhaigla
30.03.2023. Igal aastal viiakse haigla patsientide seas läbi rahuloluküsitlus, millega kogutakse tagasisidet selle kohta, kuidas hinnatakse haigla töökorraldust, rahulolu teenuse kvaliteediga, haiglapersonali tööga jpm. Sel korral on uuringu keskmes statsionaarsed ehk haiglaravil viibivad patsiendid. Küsitluses osalemise võimalust pakutakse kõigile perioodil 01.-30.04.2023 haiglaravilt väljakirjutatavatele patsientidele. Küsitlusele saab vastata nii eesti, inglise kui ka vene keeles. Küsitluses osalemiseks täidab patsient ankeedi haiglas viibimise viimasel päeval. Ette on valmistatud nii paberkandjal kui elektroonilised ankeedid. Küsitlusele vastamine on vabatahtlik ja anonüümne. Juhul, kui patsient oma terviseseisundist tulenevalt ei saa ise ankeeti täita, kuid on nõus siiski küsimustele vastama, võib ankeedi täita õde või hooldustöötaja patsiendi ütluste alusel. Juhul, kui patsiendiga on haiglas kaasas hooldaja (nt lapsevanem), siis täidab ankeedi hooldaja. Patsientide tagasiside annab meile väärtuslikku infot, kuidas patsiendid meie haigla tööd hindavad ja mida saaksime tulevikus oma töökorralduses parandada. Täname kõiki, kes on valmis küsitlusele vastama. Teie tagasiside on meile väga oluline! Lugupidamisega Lääne-Tallinna Keskhaigla
22.03.2023. Lääne-Tallinna Keskhaigla õendusabikliinikus töötav sotsiaaltöötaja Lea Kõre sai kõrge tunnustuse: eilsel ülemaailmsel sotsiaaltöötajate päeval valis Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon ta üheks neist, kes pälvis aasta sotsiaaltöötaja tiitli. Lea Kõre töötab Lääne-Tallinna Keskhaigla õendusabikliinikus sotsiaaltöötajana alates 2013. aastast. Ta on lõpetanud Tallinna Ülikoolis sotsiaalpedagoogika ja lastekaitse magistriõppe cum laude. Lea peamised igapäevased tööülesanded hõlmavad patsientide ja nende lähedaste igakülgset (sh sotsaalõiguslikku) nõustamist, toetavaid vestlusi nendega, toetusvõrgustiku ja ressursside kaardistamist, abi dokumentide ja taotluste vormistamisel, tihedat võrgustikutööd patsiendi haiglajärgse elu korraldamiseks jpm. Lea käivitas kliinikus dementsusega isikute päevahoiuteenuse osutamise ning juhtis selle tegevust kuni lõpuni. Lea pikaaegne töökogemus ning hingehoiu- ja psühhosotsiaalse rehabilitatsioonialane haridus teevad temast äärmiselt tähelepaneliku suhtleja – ta oskab kuulata, leida jutust olulised punktid, õigeid küsimusi küsida, nii julgustada ja jõudu anda kui vajadusel trööstida. Austades patsiendi privaatsust ja konfidentsiaalsust, minnes tunduvalt kaugemale, kui tema tööjuhend ette näeb, on ta teeninud patsientide täieliku usal