27.12.2016. Tänavused jõulupühad möödusid Pelgulinna sünnitusmajas rahulikult ja rõõmsalt, ilmavalgust nägi 17 jõululast. Jõululaupäev ehk 24. detsember oli Pelgulinna sünnitusmajas üksnes tüdrukute päralt. Kõik kolm ilmale tulnud jõulubeebit olid tütarlapsed. 25. detsembri esimene laps oli seevastu poisslaps. Sel päeval sündiski poisse pisut rohkem kui tüdrukuid. Esimese jõulupüha beebisid tuli ilmale kokku seitse, neist neli olid poisid ja kolm tüdrukud. 26. detsember ehk teine jõulupüha tõi Pelgulinna sünnitusmajja juurde veel seitse jõululast – viis tüdrukut ja kaks poissi. Lääne-Tallinna Keskhaigla saadab soojad tervitused kõikidele jõulubeebidele ja nende peredele, soovides neile rõõmsat aastalõppu ning kaunist ja perekeskset algavat uut aastat.
20.12.2016. Jõulupühadele eelneval päeval, 23. detsembril on Lääne-Tallinna Keskhaigla polikliinikud, tervisekeskused ja kõnekeskus avatud lühemalt.
24., 25. ja 26. detsembril on polikliinikud, tervisekeskused ja kõnekeskus suletud. Vältimatut arstiabi antakse ööpäevaringselt erakorralise meditsiini osakonnas (Paldiski mnt 68). Rõõmsaid pühi soovides Teie Lääne-Tallinna Keskhaigla
02.12.2016. November oli Pelgulinna sünnitusmaja jaoks eriline kuu, sest haiglas aidati ilmale tänavu juba teine “komplekt” kolmikuid. Üle pika aja esimesed kolmikud sündisid Pelgulinna sünnitusmajas tänavu augustikuus. Enne käesoleva aasta augustit sündisid kolmikud samas haiglas viimati neli aastat tagasi ehk 2012. aastal, kahed kolmikud sündisid viimati aga aastal 2010. „Rõõmustame ühiselt iga meil sündinud lapse üle, sest iga lapse sünd on suur ime. Kuid kolmikute sünd, eriti veel mitu korda aastas, on meie sünnitusmaja jaoks kahtlemata erakordne,“ ütles sünnitusosakonna ämmaemandusjuht Liis Jõgis. Seekordsetest kolmikutest esimestena nägid ilmavalgust poisid ning pere pesamunana aidati kolmandana ilmale tüdruk. Tegemist oli pere esimeste lastega. Novembris sündis Pelgulinna sünnitusmajas kokku 257 last, neist poisse oli 141 ja tüdrukuid 116. Kaksikuid sündis möödunud kuul neli paari.
30.11.2016. Lääne-Tallinna Keskhaigla pakub tööd tublidele inimestele õe, hooldaja ja pesija-operaatori ametikohale. Siit leiate meie tööpakkumised.
Õde (EMO)
Töökirjeldus: Õe töö erakorralise meditsiini osakonnas Nõudmised kandidaadile: – õe kutse, soovitatavalt eelnev töökogemus EMO õena – eesti ja vene keele oskus – arvuti kasutamise oskus – täpsus, korrektsus Ettevõte pakub: – erialaseid koolitusi – lisapuhkust 5 kalendripäeva – sõbralikku töökeskkonda – täistööaega, töötamist graafiku alusel Tööle asumise aeg: alates detsembrist 2016 Täpsem info: osakonna õendusjuht Anna Daniltšenko, tel 650 7234
Hooldaja (hemodialüüsi osakond)
Töökirjeldus: patsientide abistamine Nõudmised kandidaadile: – eesti ja vene keele oskus – abivalmidus – korrektsus Ettevõte pakub: – asutusesiseseid koolitusi – lisapuhkust 5 kalendripäeva – täistööaega, töötamist graafiku alusel Tööaeg: E-L kell 07:00-18:00, N kell 07:00-14:00, 3 päeva nädalas Tööle asumise aeg: kohe Lisainfo: osakonna õendusjuht Anna Aigro, tel 5342 2725
Pesija-operaator
Töökirjeldus: pesu sorteerimine, pesemine, kuivatamine, triikimine, komplekteerimine N
25.11.2016. Lääne-Tallinna Keskhaigla kollektiiv vajab täiendust. Otsime oma meeskonda uusi töötajaid nii autojuhi, ämmaemanda kui ka õe ametikohale. Siit leiate meie tööpakkumised.
Autojuht
Töökirjeldus: Erinevad transporditööd kaubikuga (koos laadimistöödega) haigla tegevuseks. Tööaeg E-R kell 07:00-15:00. Nõudmised kandidaadile: – B-kategooria kehtivad juhiload, kasuks tulevad C-kategooria juhiload – vähemalt 3-aastane töökogemus autojuhina – puuduvad karistused liiklusõnnetuse põhjustamise ja joobes juhtimise eest – Tallinna linna hea tundmine – kehtiv autojuhi tervisetõend – hea füüsiline vorm – kohusetundlikkus, ausus, täpsus, abivalmidus ja hea suhtlemisoskus – eesti keele oskus ja vene keele oskus suhtlustasandil Ettevõte pakub: – täistööaega – lisaks korralisele puhkusele lisapuhkus 5 kalendripäeva Lisainfo E-R kell 08:00-17:00, kontaktisik Urmas Joost: tel 5344 9868, e-post urmas.joost@keskhaigla.ee
Ämmaemand (raseduskeskusesse, asenduskohale)
Töö kirjeldus: Ämmaemanda iseseisev rasedate vastuvõtt ning töö sünnieelses osakonnas. Nõudmised kandidaadile: – ämmaemanda kutse – soovitatavalt eelnev töökogemus –
15.11.2016. Ülemaailmse enneaegse sünni päeva eel tuletab Pelgulinna sünnitusmaja meelde, et enneaegselt ilmale tulnud lapse jaoks on kõikvõimalike tänapäevaste aparaatide kõrval samaväärselt oluline tema ema-isa lähedus ja hoolitsus. Pelgulinna sünnitusmaja vastsündinute osakonna juhataja dr Pille Saik rääkis, et nii Eesti sünnitusmajades kui ka mujal maailmas pooldatakse aina enam põhimõtet „vähem on rohkem“, pidades selle all silmas arstlikke sekkumisi ja raviprotseduure. Järjest rohkem tähtsustatakse lapse ja vanema nahk-naha kontakti ning vanemate rolli vastsündinu kosumisel. „Loomulikult on terviseprobleemiga vastsündinu jaoks esmatähtis, et tema hingamine ja südametöö oleksid tagatud, kuid lapse paranemisel ja arengul on väga suur roll ka vanemate lähedusel,“ ütles dr Saik. „Mida sügavamalt enneaegsena ja ebaküpsena laps ilmale tuleb, seda suurem võimalus on, et tal esineb edasises elus häireid kognitiivsetes funktsioonides: raskusi kõnes, õppimises ja suhtlemises. On tõestatud, et neil lastel, kes on intensiivravi jooksul saanud kosuda pere keskel, on need funktsioonid hiljem paremini arenenud.“ Neile põhimõtele toetub ka Pelgulinna sünnitusmaja otsus rajada sünnitusmajja Eesti ja kogu Baltikumi esimesed vastsündinute intensiivravi perepalatid, kus terviseprobleemiga laps saab olla
10.11.2016. Valutava hambaga ei pea ootama päevi hambaarstile pääsemiseks, vaid Haabersti tervisekeskuses (Ehitajate tee 137) võetakse hambavaluga patsiendid vastu elavas järjekorras, ilma eelneva registreerimiseta. Hambavalu puhul on tegemist erakorralise probleemiga. Haabersti tervisekeskuses tegeleb erakorraliste patsientidega Lääne-Tallinna Keskhaigla hambaravikliiniku valvearst. Valvearsti vastuvõtuaeg on esmaspäeviti, teisipäeviti ja kolmapäeviti kell 8:00-12:00. „Hambavalu võib tabada ootamatult ning vajab kiiret lahendust. Seepärast on Haabersti elanikel hea teada, et valu korral ei pea nad ootama päevi järjekorras, vaid saavad kiirkorras abi valvearsti poole pöördudes,“ ütles Lääne-Tallinna Keskhaigla hambaravikliiniku juhataja dr Krista Vapper. Dr Vapper täpsustas, et valvearsti ülesandeks on just hambavaluga tegelemine. Neil, kes soovivad tulla hambaarsti juurde regulaarsesse kontrolli, palub hambaravikliiniku juhataja siiski aja broneerida. Seda saab teha telefonil 609 0333 või Lääne-Tallinna Keskhaigla digiregistratuuris. Valvearsti vastuvõtule tulemiseks ei ole aga vaja end eelnevalt telefoni teel registreerida. Kohale jõudes peab patsient käima läbi tervisekeskuse 2. korrusel asuvast registratuurist, kus patsient pannakse kirja ning juhatatakse valvearsti kabineti juurde. Valvearst võtab patsiend
08.11.2016. Oktoober oli Pelgulinna sünnitusmajas töine kuu, kus teiste uute ilmakodanike seas aidati loomulikul teel ilmale ka kaks tuharseisus last. Antud juhtudel sünnitasid tublid naised käpuli asendis, arstide ja ämmaemandate abiga. Tänapäeval on lapse vaagnaotsseisu puhul loomulikul teel sünnitused suhteliselt harvad. Sagedamini toimuvad sünnitused vaagnaotsseisu korral keisrilõike teel, kuid õigete abistamisvõtete abil ja liigseid riske võtmata saab loomulikul teel ilmale aidata ka teatud osa vaagnaotsseisus lapsi. See on võimalik juhul, kui naistearst on uuringute põhjal riskid madalaks hinnanud ning naine soovib ise sünnitada või on loomuliku sünnituse suhtes positiivselt meelestatud. Oktoobris nägi Pelgulinna sünnitusmajas ilmavalgust 265 last, neist poisse 129 ja tüdrukuid 136. Kaksikuid sündis möödunud kuul kaks paari, esindatud oli nii poiste- kui tüdrukutepaar.
12.10.2016. Peamiselt just talvel kimbutava gripi vastu on kindlaim kaitse vaktsineerimine. Soovitatav on vaktsineerima tulla juba oktoobris-novembris. Immuunsus gripi vastu hakkab välja kujunema nädal või kaks pärast vaktsineerimist. Kuna gripi kõrgperiood algab tavaliselt jaanuaris-veebruaris, on parim aeg end vaktsineerida sügisperioodil ehk oktoobrist detsembrini. Sellisel juhul on kaitse haiguse vastu jõudnud gripihooaja alguseks välja kujuneda. Gripivaktsiini mõju kestab kuni aasta. Kindlasti peaksid vaktsineerimist kaaluma nn riskirühma kuuluvad inimesed: – krooniliste haigustega inimesed; – diabeeti põdevad inimesed; – neerupuudulikkuse all kannatavad inimesed; – immuunpuudulikkuse all kannatavad inimesed; – eakad inimesed. Gripi vastu võivad end vastunäidustuste puudumisel vaktsineerida kõik soovijad alates 6. elukuust. Vaktsineerimine on vastunäidustatud vaktsiini mõne koostisosa ülitundlikkuse korral ja ägeda palavikulise haiguse ajal. Kerge köha või nohu vaktsineerimist ei sega. Gripivaktsiin on ohutu ega põhjusta grippi haigestumist, küll aga on oluline teada, et teiste võimalike viirushaiguste eest gripivaktsiin ei kaitse. Gripivastane vaktsineerimine maksab 8 eurot. Vaktsineerima ootame teid meie nakkuskliiniku polikliinikusse (Paldiski mnt 62), mis on avatud esmaspäevast reedeni kell 8.0
05.10.2016. Pelgulinna sünnitusmajas valmivad Eestis ja kogu Baltikumis ainulaadsed perepalatid, mis on mõeldud spetsiaalselt neile peredele, kelle vastsündinu vajab intensiivravi. Kui varem olid kõik intensiivravi vajavad vastsündinud ühes suures intensiivravipalatis koos, siis vastsündinute osakonna renoveerimise käigus luuakse kuus intensiivravi perepalatit. Uutmoodi perepalatid on varustatud kõikide vajalike seadmetega, et toetada ja jälgida vastsündinu elutähtsaid funktsioone ja arengut ning lapsevanemad saavad kogu aeg lapsega koos olla. Vastsündinute osakonna juhataja dr Pille Saik märkis, et kuigi remondi käigus uueneb ka osakonna välisilme, on renoveerimisega kaasnevad töökorralduslikud muutused hoopis suurema kaaluga. „Laps saab olla rahulikult ja privaatselt koos oma vanematega palatis. Õde ja arst on need, kes palatite vahel liiguvad, mitte aga vanemad,“ selgitas dr Saik. „Vanemate soojus ja hool on oluliseks komponendiks terviseprobleemiga vastsündinu kiiremaks kosumiseks. Samal ajal õpivad vanemad ka oma lapse vajadustega toime tulema. See omakorda toob kaasa selle, et kõikvõimalikke meditsiinilisi protseduure tehakse neile lastele vähem, kuid samas annab ravi parema tulemuse,“ lisas dr Saik. Pelgulinna sünnitusmaja oli Eestis esimene sünnitusmaja, kus loodi perepalatid ja lubati tervel lapsel oll