10.12.2021. Pelgulinna sünnitusmaja perekooli loengud, mis aitavad peredel lapse sünniks ette valmistuda, on nüüdsest mugavalt kättesaadavad veebikeskkonnast Coursy. E-loengud on eelsalvestatud ja neid on võimalik vaadata endale meelepärasel ajal. Loeng maksab 10 eurot ja on järelevaadatav 30 päeva jooksul alates ostu sooritamisest. „Alates COVID-19 pandeemia algusest oleme korraldanud lapseootel peredele veebiloenguid otseülekandes, kuid tulles vastu perede soovile vaadata videot just siis, kui neil on selleks sobivaim hetk, pakume nüüdsest võimalust osta vaatamisõigust ka juba eelsalvestatud videotele,“ ütles Pelgulinna sünnitusmaja perekeskuse juhataja Meelike Reimer uuenduse kohta. Praeguseks on Coursy keskkonnas saadaval üheksa eestikeelset, seitse venekeelset ja üks ingliskeelne videoloeng, lisaks kaks eestikeelselt joogatundi rasedatele. Veebiloenguid on võimalik soetada kõikidel huvilistel, selleks ei pea olema Pelgulinna sünnitusmajas rasedana arvel. Veebikeskkonda on vajalik sisse logida ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-ID-ga. Coursy veebikeskkond on leitav siit: https://shop.keskhaigla.coursy.io/ee/courses/ (NB! Ei tööta Internet Exploreri veebilehitsejas.) Endiselt saab osaleda ka otseülekandes to
08.12.2021. Eile õhtul tänasid ja tunnustasid Tallinna linnavalitsus ning sotsiaal- ja tervishoiuamet raekojas 2021. aasta tervishoiutöötajaid. Lääne-Tallinna Keskhaiglast pälvisid tunnustuse gastroenteroloog dr Vladimir Borissov ning anesteesiaõde Zoja Petermann, kes mõlemad on töötanud kriisi kõrghetkedel COVID-osakonnas, lisaks on Zoja andnud olulise panuse ka elanikkonna vaktsineerimisse COVID-19 vastu. „Ühiskond on olnud koroonakriisis juba ligi kaks aastat, kuid eriti on see mõjutanud tervishoiusüsteemi, kus on tulnud silmitsi seista erakordselt suurte väljakutsetega. Arstid ja õed on töötanud kohati inimvõimete piiril, et hoolitseda abivajajate eest ja päästa elusid. Kuid vaatamata kõigele suudavad nad oma töös olla jätkuvalt osavõtlikud, abivalmis, toetavad ja sõbralikud ning teha oma tööd tõelise pühendumisega,“ ütles Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonda kureeriv abilinnapea Betina Beškina. „Ent abi vajatakse jätkuvalt ka teiste tervisemuredega. Minu siiras tänu ja sügav lugupidamine kuulub kõigile tervishoiutöötajatele – nii neile, kes on võidelnud koroona eesliinil, kui ka neile, kes teevad oma tavapärast tööd oma patsientide tervise heaks.“ Tunnustamiseks esitati tänavu 17 tervishoiutöötajat, kelle juures lisaks professionaalsusele hinnat
07.12.2021. Lääne-Tallinna Keskhaigla kolorektaalkirurgid võtsid kasutusele uudse, Eestis veel vähetuntud meetodi pärasoole fistuli ravimiseks, siirates inimese enda kõhurasva fistulikäikudesse. Niisugust operatsiooni nimetatakse allogeense rasva siirdamiseks fistulitrakti. Operatsiooni käigus kogutakse patsiendi kõhupiirkonnast rasva, millest eraldatakse kasulik materjal, mis seejärel süstitakse fistulikäigu ümbrusesse. Lääne-Tallinna Keskhaigla kolorektaalkirurg dr Jaan Kirss selgitas, et pärasoole fistul on ebanormaalne ühendus pärasoole ja pärakut ümbritseva naha vahel. „Tavaliselt tekib see sooles paiknevate limanäärmete umbumisel, mille järel tekib näärmes põletik ja mädakolle. Põletiku tulemusena tekib soole ja naha või ka tupe vahele käik ehk uuris, mis on inimese jaoks väga ebameeldiv ja allub halvasti ravile,“ lisas ta. Sageli ei ole fistuli tekkepõhjus teada, kuid soodustavateks teguriteks on näiteks Crohni tõbi, trauma (sünnitus või lõikus) ja kiiritusravi. Dr Kaur Liivak, Lääne-Tallinna Keskhaigla üldkirurgiaosakonna juhataja ja kolorektaalkirurg, ütles, et tüvirakkude siirdamist kasutatakse ainult komplitseeritud fistulite puhul, mis ei allu ravile tavameetodil. „Peamise ravimeetodina kasutame enamik juhtudel fistulotoomiat, mis tähendab fistulikäigu avamist või k
30.11.2021. Seoses uute ametikohtade avamisega ootab Lääne-Tallinna Keskhaigla naistekliinik oma meeskonda juurde ämmaemandaid. Pakume ämmaemandatele tööd:
Ootame tööle algatusvõimelisi, laia silmaringiga, empaatilisi ja pühendunud ämmaemandaid. Vajalik on eesti ja vene keele valdamine, inglise keele oskus tuleb kasuks. Pakume võimalust roteeruda erinevate osakondade vahel. Võimalik on teha nii päevast tööd kui ka valvetööd. Pakume sõbralikku, toetavat, interdistsiplinaarset ja inspireerivat töökeskkonda, arenguvõimalusi ämmaemanduseriala edasiarendamisel ning regulaarseid koolitusi. Tööle asumise aeg: kohe Huvi korral saatke oma CV heli.rannu@keskhaigla.ee Lisainfot saate telefonil 666 5702 (naistekliiniku ämmaemandusjuht Heli Rannu).
29.11.2021. Kuigi dementsust saab seostada kõrge eaga, ei ole see vananemise paratamatu osa. Mida vanemaks saame, seda tõenäolisemalt esineb probleeme mäluga, kuid iga unustamine ei ole märk dementsusest, selgitab Lääne-Tallinna Keskhaigla psühhiaatriakeskuse juhataja dr Andres Lehtmets, rääkides dementsuse olemusest ning selle mõjust inimesele endale ja tema lähedastele. „Lihtsalt öeldes on dementsus selline seisund, kus meil on hävinud või töövõimetuks muutunud ajurakud, mis vastutavad meie mälu, orienteerumise ja tunnetuse eest,“ toob dr Lehtmets välja dementsuse tekkepõhjuse. „Selle tagajärjel kaotab inimene arvestatava osa oma inimlikust palgest, sest kõik see, mis meid iga päev juhib ja mille abil me maailma tunnetame, on tugevalt häiritud.“ Kuigi dementsuse ehk ajuga seotud kahjustuse diagnoosimise ja raviga tegelevad neuroloogid, on haigusega kokkupuutepunkt olemas ka psühhiaatritel. Valdavalt puudutab see olukordi, kus dementsusega kaasnevad ärevus- ja meeleoluhäired, mis on, muuseas, vägagi sagedased. Samuti on psühhiaatri kompetents vajalik, kui dementsel inimesel tekib psühhootiline seisund, mille tõttu vajab ta ohjeldamist või teatud ravimeid. Dr Andres Lehtmets märgib, et algava dementsusega inimene võib pikka aega funktsioneerida pealtnäha täiesti normaalselt, eriti tegevustes, mis on talle rutiinsed,
29.11.2021. Sel nädalal, 29. novembrist kuni 3. detsembrini on Pelgulinna sünnitusmaja (Sõle 23) ees mammograafia mobiilne uuringutreiler, kuhu oodatakse rinnavähi sõeluuringule kõiki 1955., 1957., 1959., 1961., 1963., 1965., 1967., 1969. ja 1971. aastal sündinud naisi. Sõeluuringu viib läbi AS Mammograaf koostöös Eesti Haigekassaga. Vajalik on etteregistreerimine telefonil 627 4470. Rinnavähi sõeluuring on tasuta ka ravikindlustuseta naistele. Vastuvõtule tulles tuleb kanda kaitsemaski. Kui Te kuulute käesoleval aastal kutsutud aastakäigu hulka, siis võite julgelt registreeruda sõeluuringule kutset ära ootamata. Iga päev saab Eestis rinnavähi diagnoosi umbes kaks naist. Sõeluuring aitab rinnavähki avastada varases arengustaadiumis ja tagab eduka ravi.
19.11.2021. 5. novembril kaitses Tartu Ülikoolis arstiteaduse erialal doktoritööd Lääne-Tallinna Keskhaigla naistekliinikus töötav arst-resident dr Georgi Džaparidze. Dr Džaparidže on varasemalt läbinud residentuuri kliinilise patoloogia erialal ning omandab nüüd teadmisi-oskusi sünnitusabi ja günekoloogia residentuuris. Tema doktoriväitekiri kannab pealkirja „Quantification and evaluation of the diagnostic significance of adenocarcinoma-associated microenvironmental changes in the prostate using modern digital pathology solutions“ („Adenokartsinoomi mikrokeskkonna muutuste kvantifitseerimine ja diagnostilise tähenduse hindamine eesnäärmes, rakendades uuemaid digipatoloogilisi programmiarendusi“). Juhendaja: kaasprofessor Ave Minajeva Oponent: professor Ilze Štrumfa, Riia Stradinši Ülikool (Läti) Kokkuvõte Eesnäärme adenokartsinoom on meestel diagnoositud pahaloomulistest kasvajatest maailmas sageduselt teisel kohal ning viiendal kohal vähkidest põhjustatud meeste surmadest. Tervise Arengu Instituudi andmetel diagnoositi 2017. aastal Eestis prostata adenokartsinoomi 1113 juhul, mis moodustas neljandiku kõikidest pahaloomulistest kasvajatest. Haiguse diagnoos püstitatakse enne radikaalset prostatektoomiat, kasutades biopsiate uuringut. Kuigi eesnäärme bioptaatide käsitluses toimub pidev a
17.11.2021. Täna, ülemaailmsel enneaegse sünni päeval võeti Pelgulinna sünnitusmajas kasutusele Eestis esimene spetsiaalselt enneaegsetele vastsündinutele koostatud beebiraamat, mis on värsketele vanematele abivahendiks liiga vara sündinud lapse arengu jälgimisel. Beebiraamatusse „Minu eriline algus“ saab kirja panna lapse sündi puudutava info, samuti teha igapäevaselt märkmeid beebi kaalu, toitmise, ravi ja muude tähelepanekute kohta, aidates sel viisil talletada mälestusi vastsündinu esimesest elukuust ning andes võimaluse jälgida tema igapäevast kasvamist ja arengut. Raamatu koostaja ja Pelgulinna sünnitusmaja vastsündinute osakonna ämmaemandusjuht Kadri Madar ütles, et kuigi kauplustes on müügil mitmesuguseid beebiraamatuid, ei arvesta need enneaegselt ilmale tulnud lapse spetsiifikat. „Enneaegsetel lastel on mitmeid terviseprobleeme, mis on tingitud sellest, et nende organid ei ole jõudnud emaüsas välja areneda. Seetõttu vajavad nad esimestel elupäevadel, -nädalatel või -kuudel ravi ja mitmesuguste aparaatide toetust. Lapsevanematele on see aeg emotsionaalselt väga keeruline ja neil tekib palju küsimusi. Enneaegse lapse beebiraamat aitab jälgida beebi kasvamist ja arenemist ning samal ajal märgata juhtmete taga beebit kogu oma erilisuses,“ selgitas Madar. Beebiraamatus on illustr
17.11.2021. Tänasel ülemaailmsel enneaegse sünni päeval värvus Pelgulinna sünnitusmaja traditsiooniliselt sirelililladesse toonidesse – see on enneaegse sünni päeva tunnusvärv, mis sümboliseerib õrnust ja erakordsust. 17. novembril tähistatakse ülemaailmset enneaegse sünni päeva, mis on ellu kutsutud enneaegse sünniga seotud teadlikkuse tõstmiseks ning austuse avaldamiseks kõige varem ja pisemana sündinud lastele, nende vanematele, lähedastele ja kõigile toetajatele. Lisaks keerulistest asjadest rääkimisele on see kindlasti natuke ka pidupäev, kinnitus, et imed on päriselt võimalikud. Selleks, et maailm märkaks, teadvustaks ja võtaks vähemalt üheks õhtuks aja ja tunnustaks selle päeva kangelasi, on enam kui 100 riiki ühinenud enneaegse sünni päeva ettevõtmisega, mis kutsub toetust avaldama üleskutsega värvida üheks õhtuks üheskoos maailm sirelillaks ja teha seda läbi oma hoone välisvalgustuse muutmise. Eesti on sellest üritusest igal aastal osa võtnud ja ka sel aastal värvub Eestis sirelilillaks üle 100 asutuse. Igal aastal on enneaegse sünni päeval ülemaailmne kindel juhtmõte ja tulenevalt maailmas valitsevast olukorrast ning tingituna värskelt avaldatud ülemaailmsest enneaegsete laste vanemate kogemusi praeguse kriisi ajal kaardistanud uuringu muret tekitavatest tulemustest, on selle aast
15.11.2021. Eelmine aasta näitas selgelt, et kontaktide vähendamine, maskikandmine ja oskuslik kätehügieen on tõhusad meetmed, mille abil viirushaigustesse haigestumist vältida. Kuidas rakendada neid soovitusi töökollektiivis, et hoida inimesed tööl ja terved, rääkis Lääne-Tallinna Keskhaigla infektsioonikontrolli osakonna juhataja dr Pille Märtin. Eestis algab hingamisteede viirushaiguste hooaeg keskmiselt septembri teises pooles. See on aeg, mil suurem puhkusteperiood on lõppenud, täiskasvanud on tagasi kontorites ning lapsed lasteaedades ja koolides – inimesed puutuvad üksteisega tihedalt kokku ja suhtlemise käigus jagatakse omavahel ka mikroobe ehk viirusi ja baktereid. Kogenud infektsionist ja infektsioonikontrolli osakonna juhataja dr Pille Märtin ütles, et kuigi praegu on arusaadavatel põhjustel põhirõhk ja tähelepanu koondunud just COVID-19 haigusele, on siiski levimas ka mitmeid teisi hingamisteede viirushaigusi, mida tekitavad näiteks RS-viirus, adenoviirus ja rinoviirus. Ringlemas on ka soolenakkusi. „Lõunamaadelt kaasa toodud nakkusi on praegu küll tuntavalt vähem võrreldes COVID-eelse perioodiga, aga niipea kui inimesed pärast esimest koroonalainet uuesti reisimas käima hakkasid, hakkasime ka neid haigusi taas nägema,“ tõi ta välja. Suured kollektiivid eriti ohustatud Viirushaigused vajavad