21.06.2021. Pärast külma talve ja jahedat kevadet on ilusad suveilmad vägagi oodatud. Kuid palava ilma korral tuleb olla ettevaatlik, et ei tekiks organismi ülekuumenemist. Selleks on kasulik teada riske ning sümptomeid, mis aitavad meil ülekuumenemisohtu ära tunda, kirjutab Lääne-Tallinna Keskhaigla õde ja esmaabikoolitaja Ljudmila Linnik. Ülekuumenemise korral hakkab meie kehatemperatuur tõusma. See võib tekkida nii aktiivse tegevuse tagajärjel (füüsiline töö, treeningud), niiskes saunas ohtra leiliviskamise järel kui ka viibides pikaajaliselt kuumas kinnises sõidukis. Mis toimub meie organismis enne ülekuumenemist? Selleks, et hoida kehatemperatuur normis, käivitab organism jahutussüsteemi – inimene hakkab higistama. Tunneme, et otsaesine, kaenlaalune ning selg muutuvad higist niiskeks. Higistamisega kaotame palju vedelikku ja soolasid, mille tagajärjel tekib janu. Tänu vedeliku tarbimisele tekib võimalus uuesti higistada: meie jahutussüsteem ja keha saab jahutamisega kenasti hakkama. Kui kaua organismi jahutussüsteem toimib, sõltub paljudest teguritest. Ennekõike sellest, kui kõrge on välistemperatuur ja kui vana inimesega on tegemist. Riskigruppideks on väikelapsed ja eakad. Lastel ei ole termoregulatsioon veel hästi välja arenenud, vanemaealistel ei ole termoregulatsioon enam nii efektiivne. Mõlemal rühmal on raskem
10.06.2021. Suvisel perioodil on palju võimalusi olla aktiivne, olgu tegemist aia- või põllutöödega, tervisespordiga või muud füüsilist aktiivsust nõudva tegevusega. Kuidas end ootamatust ülepingest tekkinud terviseprobleemi korral aidata ja millal peaks pöörduma arsti poole, andis nõu Lääne-Tallinna Keskhaigla taastusraviosakonna juhataja dr Varje-Riin Tuulik. Taastusarstina ambulatoorset vastuvõttu tehes näeb dr Tuulik patsiente väga erinevate kaebustega. Kõige sagedamini on pöördumise põhjuseks alaseljavalu, kuid tihti kaevatakse ka valu õlas, küünarliigeses ja labakäes. Arvutiga töötavatele inimestele, eriti kodukontoris, teeb sageli muret kaelavalu. Ülekoormusest tingitud valude korral koostab taastusarst individuaalse raviplaani, mis koosneb füsioteraapilistest harjutustest ja vajadusel ka tablettravist kuni erinevate füüsikaliste ravideni välja (sh. aparaatne ravi, sooja-, muda- ja vesiravi). „Järjest enam püüame anda inimestele ka juhiseid, kuidas lihtsamate probleemide korral end ise koduste vahenditega aidata,“ sõnas dr Varje-Riin Tuulik. „Sellist õpetamist on sel aastal tulnud palju kasutada, sest COVIDi ajal olid eelistatud kaugvastuvõtud ja pidime patsientidele andma soovitusi kas telefoni või Skype’i teel.“ Istuv töö kui keha vaenlane Eraldi grupp inimesi taastusarsti vastuvõtul
04.05.2021. Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) närvihaiguste kliinikus on selle aasta algusest käivitatud eriprogramm koroonaviirusega seotud neuroloogiliste tüsistuste uurimiseks ja raviks, kirjutavad LTKH närvihaigustekliiniku juhataja dr Katrin Gross-Paju ja neuroloog dr Karin Kannel. Hingamispuudulikkus ning maitse- ja lõhnataju kadumine pole kaugeltki ainsad COVID-19 tüsistused. Üha rohkem teadusuuringuid toob avalikkuse ette väga erinevaid neuroloogilisi tüsistusi, alates peavaludest ja lõpetades mäluhäiretega. Seda isegi sel juhul, kui koroonaviirus väga kergelt läbi põeti. Kuuleme iga päev, kuidas väga erinevas vanuses COVID-19 haiged ei jõua enam ise hingata ning vajavad hapniku- või hingamisaparaadi tuge. Palju on olnud juttu ka lõhna- ja maitsetundlikkuse kadumisest. Siiski on hapnikupuuduse ja kopsupõletiku kõrval märksa vähem räägitud sellest, et koroonaviirus põhjustab ka palju neuroloogilisi tüsistusi alates rasketest närvisüsteemi haigustest ning lõpetades kognitiivsete häiretega nagu mäluprobleemid. Insult jt rasked närvihaigused Raskeid neuroloogilisi tüsistusi on viimaste uuringute järgi kõigist koroonasse haigestunutest 2,3% (see protsent võib olla alahinnatud, sest teadlaste pääs koroona akuutravi osakondadesse on äärmiselt piiratud). Neuroloogilised tüsistused tekivad nii otsesest