06.12.2023. Tallinna linnavalitsus ning sotsiaal- ja tervishoiuamet tunnustasid ja tänasid eile, 5. detsembril raekojas 2023. aasta silmapaistvamaid tervishoiutöötajaid, nende seas ka kahte Lääne-Tallinna Keskhaigla töötajat. „Töö eesliinil ei ole kunagi lihtne. Kuid vaatamata sellele pingutate te alati selle nimel, et meie elanike tervis ja turvalisus püsiks. Tänan selle uskumatult suure ja pingelise töö eest, mida te igapäevaselt teete,“ ütles abilinnapea Betina Beškina oma tervituskõnes. „Kuigi jõuluaeg tähendab enamikule puhkust, on see paljude tervishoiutöötajate jaoks pingeline tööperiood. Soovin siiski, et teil jätkuks pühadel ka aega olla koos oma lähedastega.“ Tunnustamiseks esitatud tervishoiutöötajate juures hinnati nii professionaalsust kui ka inimlikke väärtusi. Esile tõsteti kolleege, kes on seisnud tervishoiu arengu eest – avaldanud arvamust päevakajalistel teemadel, osalenud eriala töörühmades ja õpetanud tulevasi meditsiinitöötajaid. Kuid sama oluliseks peeti ka pühendumust, töökust, sõbralikkust, hoolivust ning oskust pakkuda patsientidele tuge ja turvatunnet. Tallinna Linnavalitsuse tänukirja said Ene Miller ja Reena Kivi (Põhja-Eesti Regionaalhaigla), Boris Gur-Arje ja Kairi Roos (Lääne-Tallinna Keskhaigla), Liisa Vipp ja Mariliis Priilinn (Ida-Tallinna Keskhaigla), Ree
01.12.2023. Alates tänasest, 1. detsembrist on Lääne-Tallinna Keskhaigla nõukogu viieliikmeline. Nõukogu koosseisu lisandusid Jaak Juske ja Andre Hanimägi. Lisaks uutele liikmetele kuuluvad Lääne-Tallinna Keskhaigla nõukogusse esimees Kairi Vaher (Tallinna linnakantsler) ning liikmed Betina Beškina (Tallinna abilinnapea) ja Margarita Tšernogorova. Nõukogu liikmed määrab Tallinna linnavalitsus. Nõukogu kavandab haigla tegevust ning korraldab haigla juhtimist ja teostab järelevalvet haigla tegevuse üle.
23.11.2023. Lugupeetud patsiendid! Viiruste hooaeg on täies hoos ning seetõttu on olulisel määral pikenenud ootejärjekorrad verevõtukabinettides. Pika ooteaja vältimiseks palume vereproovi andmiseks broneerida eelnevalt vastuvõtuaeg veebi teel. Seda saab mugavalt teha veebilehel https://labor.keskhaigla.ee/broneerimine/. Täname teid mõistva suhtumise eest! Lääne-Tallinna Keskhaigla
20.11.2023. 27. novembrist kuni 1. detsembrini on Pelgulinna sünnitusmaja (Sõle 23) ees mammograafia mobiilne uuringutreiler, kuhu oodatakse rinnavähi sõeluuringule kõiki 1955., 1957., 1959., 1961., 1963., 1965., 1967., 1969., 1971. ja 1973. aastal sündinud naisi. Rinnavähi sõeluuring on tasuta. Vajalik on etteregistreerimine telefonil 627 4470. Sõeluuringu viib läbi AS Mammograaf koostöös Tervisekassaga. Kui Te kuulute käesoleval aastal kutsutud aastakäigu hulka, siis võite julgelt registreeruda sõeluuringule kutset ära ootamata. Head naised, hoolige oma tervisest ja kontrollige end regulaarselt!
17.11.2023. Tänase enneaegse sünni päeva puhul korraldasid Pelgulinna simulatsioonikeskuse koolitajad vastsündinute osakonnas töötoa, et harjutada enneaegse vastsündinu simulaatoril beebile LISA-meetodil surfaktandi manustamist. Simulatsioonikeskuse juhataja dr Liina Süvari selgitas, et enneaegsetel vastsündinutel on kopsudes vähem surfaktanti ehk ainet, mis hoiab kopsude kõige peenemaid alveoole avatuna, mistõttu tekivad neil sageli hingamishäired. Probleemi lahendamiseks tuleb beebile surfaktanti kopsudesse manustada. „Surfaktandi manustamine nii pisikesele vastsündinule on tõeline väljakutse ja nõuab arstilt väga häid käelisi oskusi. Protseduuri ajal on väga olulisel kohal ka meeskonnatöö: arsti assisteerimine ja beebi jälgimine õdede poolt. Protseduuri õnnestumiseks loob head eeldused regulaarne harjutamine, mille jaoks ongi vajalikud multidistsiplinaarse meeskonnaga töötoad, nagu täna läbi viisime. Meil on olemas enneaegset vastsündinut imiteeriv simulaator Anni (Premature Anne), mille soetasime käesoleva aasta kevadel Sünnitusmajade Fondi ja heade annetajate abiga,“ lisas dr Süvari. Surfaktandi manustamiseks on erinevaid võimalusi, kuid neist eelistatuim on LISA-meetod (LISA – less invasive surfactant administration), mis on kõige vähem invasiivne ja seega hapras seisundis enneae
17.11.2023. Täna, 17. novembril tähistatakse ülemaailmset enneaegse sünni päeva, mis annab vähemalt kord aastas võimaluse laiemale publikule rääkida sel olulisel teemal ning avaldada austust pisikestele vapratele, nende vanematele, õdedele-vendadele, teistele lähedastele ja kõigile toetajatele. Enneaegne sünnitus võib saada osaks kõigile emadele vanusest, rahvusest, tugevast tervisest, hoolsast jälgimisest ja rõõmsast rasedusest hoolimata. Sageli kaasnevad selle kogemusega esialgu šokk, elu pööratakse pea peale ja emotsionaalne taastumine võib võtta aastaid. Üheks toetuse avaldamise viisiks on välisvalgustuse muutmine sirelilillaks, mis on ühtlasi enneaegse sünni tunnusvärv. Ka Lääne-Tallinna Keskhaigla naistekliinik ehk Pelgulinna sünnitusmaja on täna üheks päevaks värvunud sirelilillaks. Sellega kinnitame, et hoolime ja avaldame toetust kõige pisematele, nende lähedastele ja toetajatele. Igal aastal on rahvusvaheliselt enneaegse sünni päeval ka oma juhtmõte. Selle aasta moto on “Väikse tegevuse suur mõju. Kohene nahk-naha kontakt kõikidele beebidele igal pool”. Üha enam on tõendeid selle kohta, et nahk-naha kontakt pärast sünnitust aitab beebisid ja nende vanemaid. Lähedustunne beebiga, valu ja süütunde korvamine lapse seisundi pärast, rõõmutunne, suureneb rinnapiima pr
16.11.2023. Sel reedel, 17. novembril tähistatakse ülemaailmselt enneaegse sünni päeva, mis on pühendatud liiga vara siia maailma sündinud lastele ja nende vanematele. Päeva mõte on teadvustada ühiskonnale neid probleeme, mida enneaegne sünd toob kaasa lapsele, perele, ühiskonnale. Eelseisva rahvusvahelise enneaegse sünni päeva puhul käisid Tallinna Prantsuse Lütseumi 12. klasside õpilased tutvumas Lääne-Tallinna Keskhaigla naistekliinikus asuva vastsündinute osakonna tööga. Osakonna ämmaemandusjuht Kadri Madar pidas noortele loengu enneaegsuse teemal, näitas õpilastele enneaegse vastsündinu simulaatorit ning beebide raviks ja jälgimiseks vajalikke seadmeid. “Kuna oleme õpetav haigla ning õppe- ja praktikabaasiks eri õppetasanditel õppijatele, siis tuli idee läheneda enneaegse sünni päevale seekord veidi teistsuguses võtmes, kui oleme seda eelnevatel aastatel teinud,” selgitas Kadri Madar. “Meie juures külas käinud noored olid väga avatud kuulama, küsisid aktiivselt küsimusi ning andsid õppekäigule positiivse tagasiside, sest kohapeal kuuldu ja nähtu andis neile hoopis põhjalikuma arusaama meie tööst, kui seda on võimalik anda klassiruumis,” lisas ta. Õppekäik vastsündinute osakonda toimus kummalegi lõpuklassile eraldi (Tallinna Prantsuse Lütseumis on kaks abiturientide
13.11.2023. Iga aasta 17. novembril tähistatakse ülemaailmset enneaegse sünni päeva, mis juhib tähelepanu liiga vara siia maailma sündinud laste ja nende vanemate muredele. Seekordse päeva juhtmõte „Väike tegu, suur mõju: nahk-naha kontakt kõigile vastsündinutele” julgustab vanemaid tugevdama sidet oma enneaegse beebiga puudutuse kaudu, eriti nahk-naha kontakti kaudu, mida nimetatakse ka känguruhoolduseks. Lääne-Tallinna Keskhaigla vastsündinute osakonna ämmaemandusjuht Kadri Madar räägib lähemalt, millega on tegemist. Mis on känguruhooldus? Känguruhooldus tähendab, et laps pannakse vanema – ükskõik kas ema või isa – palja rinna peale kaissu, nii et tekib nahk-naha kontakt. Nimetus viitab sarnasusele kängurutega, kes hoiavad oma poegi enda kõhutaskus. Ema või isa rinna vastas olles kannab beebi ainult mähkmeid ning peas on tal mütsike ja jalas sokid, et hoida teda soojas. Selline nahk-naha kontakt on eriline, sest tugevdab lapse ja vanema omavahelist sidet, kuid lisaks on sellel ka teaduslikult tõestatud meditsiiniline kasu. Känguruhooldus stabiliseerib lapse südame löögisagedust, aitab muuta tema hingamisrütmi korrapärasemaks ja tänu sellele hoida püsivana vere hapnikusisaldust. Laps on rahulikum, nutab vähem ja magab kauem. Känguruhooldus t
07.11.2023. Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) nõukogu valis haigla uueks juhatuse liikmeks-ravijuhiks professor Vallo Volke, kelle viieaastane ametiaeg algab 5. detsembril 2023. Haigla nõukogu esimehe Kairi Vaheri sõnul peeti ravijuhi ametikohal oluliseks arsti eriala magistrikraadi ja varasemat valdkondlikku töökogemust, samuti kogemust kliinilise valdkonna juhtimises ning soovi olla arendustegevuste eestvedaja ja elluviija. “Prof Vallo Volke tugevuseks on tema tähelepanuväärne töö arsti ja teadlasena ning juhtimiskogemus nii Tartu Ülikoolis patofüsioloogia osakonna juhatajana, kus ta koordineeris õppe- ja teadustööd ning juhtis personali, kui ka Tartu Ülikooli Kliinikumis innovatsioonijuhina, kus ta vastutas teadus-, innovatsiooni- ja arendusprojektide eest,” põhjendas Vaher nõukogu valikut. Prof Vallo Volke on erialalt endokrinoloog ja lisaks töötamisele Tartu Ülikooli Kliinikumis endokrinoloogina ja innovatsioonijuhina on ta ka Tartu Ülikoolis endokriinfüsioloogia professor. Ühtlasi on prof Volke pikaaegne Eesti Endokrinoloogia Seltsi president, sotsiaalministeeriumi sisehaiguste erialade üldnõunik, Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu komisjoni liige ja ajakirja Eesti Arst toimetuskolleegiumi liige. Senine haigla juhatuse liige-ravijuht dr Imbi Moks uueks ametiajaks ei kandideerinud. „Nõukogu nimel aval
07.11.2023. Suutervis on oluline osa meie füüsilisest tervisest, sest hammaste olukord mõjutab kogu organismi tervist – katkistest hammastest alguse saanud põletikud hakkavad nõrgestama organismi vastupanuvõimet. Suukirurgiale spetsialiseerunud Lääne-Tallinna Keskhaigla hambaarst dr Vitali Stsepaniuk rääkis, millistel juhtudel võib olla vajalik hamba eemaldamine ja millised on võimalused kaotatud hamba asendamiseks. Dr Vitali Stsepaniuk, millised on kõige tavalisemad põhjused, miks on vaja inimesel hammas eemaldada, jättes esialgu kõrvale tarkusehambad? Tänapäevane hambaravi on väga kõrgel tasemel ning ravivõimalusi on palju. Hambaravi eesmärk on ennetada hammaste kaotust, kuid teatud juhtudel võib hamba eemaldamine siiski olla vältimatu. Hamba eemaldamise üheks peamiseks põhjuseks on see, et hammas on niivõrd kahjustunud, et seda ei ole enam võimalik raviga päästa. Vahel on siiski võimalik hambajuur säilitada, et sellele kroon paigaldada, kuid kui ka juur on kahjustunud, peab hamba täies ulatuses eemaldama. Kahjustunud hammas tekitab suus põletikku, mis lisaks valule ja ebamugavusele võib kaasa tuua hoopis suuremaid riske tervisele. Teiseks, ka raske hambatrauma – näiteks õnnetus, kukkumine – võib hammast kahjust