10.06.2021.
Suvisel perioodil on palju võimalusi olla aktiivne, olgu tegemist aia- või põllutöödega, tervisespordiga või muud füüsilist aktiivsust nõudva tegevusega. Kuidas end ootamatust ülepingest tekkinud terviseprobleemi korral aidata ja millal peaks pöörduma arsti poole, andis nõu Lääne-Tallinna Keskhaigla taastusraviosakonna juhataja dr Varje-Riin Tuulik.
Taastusarstina ambulatoorset vastuvõttu tehes näeb dr Tuulik patsiente väga erinevate kaebustega. Kõige sagedamini on pöördumise põhjuseks alaseljavalu, kuid tihti kaevatakse ka valu õlas, küünarliigeses ja labakäes. Arvutiga töötavatele inimestele, eriti kodukontoris, teeb sageli muret kaelavalu.
Ülekoormusest tingitud valude korral koostab taastusarst individuaalse raviplaani, mis koosneb füsioteraapilistest harjutustest ja vajadusel ka tablettravist kuni erinevate füüsikaliste ravideni välja (sh. aparaatne ravi, sooja-, muda- ja vesiravi). „Järjest enam püüame anda inimestele ka juhiseid, kuidas lihtsamate probleemide korral end ise koduste vahenditega aidata,“ sõnas dr Varje-Riin Tuulik. „Sellist õpetamist on sel aastal tulnud palju kasutada, sest COVIDi ajal olid eelistatud kaugvastuvõtud ja pidime patsientidele andma soovitusi kas telefoni või Skype’i teel.“
Istuv töö kui keha vaenlane
Eraldi grupp inimesi taastusarsti vastuvõtul on kontoritöötajad. Ka näiteks üsna noored inimesed, kes on harjunud aktiivse eluviisiga, avastavad peale kooli lõpetamist istuva töö või kontoritöö peale saades sageli, et selg ei pea pikale istumisele vastu. Sellisel juhul on vaja juhendada, kuidas hoida seljalihaseid tööst vabal ajal piisavalt aktiivsena, et töö juures istutud tunnid ei teeks tervisele pöördumatut kahju. „Lisaks saame õpetada, kuidas teha tööpäeva jooksul mikropause, anda seljale teistmoodi asendeid ja lihastele teistmoodi liikumist. Tuleb luua kindel režiim, et keha tuleks istumisega toime,“ selgitas taastusarst.
On üsna levinud, et pärast tundide viisi arvuti taga sundasendis olemist kiputakse seda kompenseerima mitmetunnise treeninguga. „Seda võib mingis mõttes nimetada ekstreemsuseks – inaktiviteedist tugeva aktiivsuseni välja. On kehasid, kes seda taluvad, aga igaüks peaks leidma enda jaoks mõnusa tasakaalupunkti, millele tema keha vastu peab,“ rääkis dr Tuulik.
Istuva töö tegijatele tuleb kasuks treenida lihasjõudu, eriti lülisammast toetavaid lihasgruppe, ning teha kord tunnis väike liikumispaus. See aitab saada lihases verevarustuse käima ning pinges olnud lihastes jääkained uuesti liikuma. „Kui väga pikalt unustame seda teha, siis ainevahetusproduktid lihastes kogunevad, pinge kasvab ja kiudude vahel jäikus suureneb. Kui tabame probleemi tekke algusjärgus ja teeme lihase jaoks midagi head, venitame või teeme harjutusi, soojaprotseduuri või massaaži, siis need probleemid ei kuhju.“
Valu vastu õigete võtetega
Kehale korraga liiga suure koormuse andmisega tuleb aga olla ettevaatlik. Dr Varje-Riin Tuulik selgitas, et palju istuvat tööd tegeval inimesel on lihase seisund muutunud. Lihase keskmine osa, mis peaks jõutegevustele head tuge pakkuma, on õhemaks jäänud. Ja kui siis inimene veedab intensiivse päeva üle pika aja näiteks aiatöid tehes, riisudes ja kaevates, kandub uutmoodi jõutegevus kõõluste piirkonda. Seega saavad uue ja teistmoodi koormuse küünarnukid ja randmed, samuti nii üla- kui alaselg, kael ja õlavööde. Järgnevatel päevadel võib selline ülekoormus anda endast märku valuna.
Dr Tuulik soovitab valu hindamiseks kasutada kümnepallist skaalat, kus 0 on valu puudumine ja 10 on väljakannatamatu valu. Ülekoormuse puhul saab alla keskmist valu edukalt leevendada koduste vahenditega, olgu selleks venitused-lõdvestused, soojakott või salv. Kui inimene hindab aga oma valu keskmisest tugevamaks, võiks just jäsemete piirkonnas kasutada esmalt külmakotti või külmaspreid, aga vaja võib minna ka valuvaigistit. Kui valu paari päevaga ei leevene, siis keskmisest suurema valu puhul tuleks kindlasti konsulteerida arstiga.
Tasakaalupunkti leidmine äärmuste vahel
Ülekoormuse puhul on tähtis meeles pidada, et kuniks valu pole üle läinud, ei tohi uut koormust peale anda. „Ülekoormushaiguse definitsioon ütleb, et haigus tekib ülekoormusest, järelikult on ravi see, et võtad koormuse maha. Küll liigutad liigest või lihast, aga mitte raskustega, ka mitte oma keharaskusega, vaid vaba mõnus liikumine. Keha saab üldjuhul ise kergemate lihasvalude ja ülekoormustega hakkama,“ ütles dr Varje-Riin Tuulik.
Ta selgitas, et ülekoormushaigus tekib pikaaegse ülekoormussündroomi tagajärjel. Ülekoormussündroom on funktsionaalne ja mööduv ning tekib ühekordse pingutuse järel, kuid kui esialgsele valule ei pöörata piisavalt tähelepanu, siis see kumuleerub ja jääb püsima: lihastes tekivad struktuurimuutused, lihaskiudude vahel tekivad lisaseosed, mis omakorda tekitavad jäikust, pinget ja valu ning liigestes kulumist. Neile probleemidele saab leida lahendused koos spetsialistiga, kes annab nõu taastavate harjutuste, režiimi ja võimaliku ravi osas.
„Võti on tasakaalu leidmine erinevate aktiivsuste, nii istumise kui liikumise vahel,“ ütles taastusarst. „Kui tõesti tekib mõnes kehapiirkonnas ebamugavustunne, siis on soovitus kasutada lihtsaid koduseid vahendeid üsna algusfaasis – harjutused, venitused, lõdvestused, kreemid, soojaravi –, et mitte lasta probleemil suureks kasvada. Kui pöörata oma kehale tähelepanu õigel ajal, siis ei ole vaja hiljem arsti juurde pöörduda. Suhtumine, et kannatan ära ja fokuseerin oma tähelepanu mujale kui tervisele, ongi tavaliselt peamine põhjus, miks ühel hetkel on vaja lisaabi ja arstiabi.“
Taastusarst lisas, et probleemidele tuleks reageerida algstaadiumis, sest siis on keha väga kohanemisvõimeline. „Ei tohi unustada, et peame andma kehale võimaluse taastuda ja paraneda, peavad olema pausid, lõdvestushetked – siis on keha võimeline meid taas teenima nii tööl kui vabal ajal järgmised niimitu aastat kui vaja.“